Sa ei ole sisse loginud.
Tere.
Juba mónda aega olen móelnud, et tahaks samuti makro maailma piiluda, ise uurides on sóelale jáánud kaks objektiivi:
Canon EF-S 60mm f/2.8 USM Macro Lens ja
Canon EF 100mm f/2.8 Macro USM Lens
Teine on mudiugi kallim, aga kas tasub see hinnavahe end ára? Kas 100mm on vóimalik ka káest taravat pilti saada?
Praegu olen kúll táitsa algaja, aga objektiivi tahaks ikkagi selle móttega osta, et tulevikus kui juba targem ja osavam olen, poleks kohe uut vaja vaatma hakata.
Kaameraks on Canon EOS 40D
Aga vóibolla soovitate hoopis midagi kolmandat, kas see on teretulnud.
Eemal
algajale sobib täitsa sigma 150...kasuattault müüdi siin ju isegi 6-7k-ga
Eemal
100mm-ga saab käest teravat kokkulangevate valgustingimiste puhul
Eemal
Ma arvan, et Sigma 150 ei ole sugugi mitte algaja-makroobje, sellega saab väga häid pilte teha, mina isiklikult eelistan seda kõigile teistele, mida Canoni ette pandavatest siiani saada on. Eks muidugi sõltub ka, kas panna poolkaadri või täiskaadri ette. Mul on ta täiskaadri ees, poolkaadri ees on suurendus nii suur, et suht keeruline paigal hoida. Poolkaadri ees oleks 100 parem minumeelest.
Eemal
Suurendus ei sõltu sellest, kas on 100mm või 150mm. Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti. Makronduses sõltub millimeetritest ainult pildistamiskaugus ja ka tausta kontroll. Mida suurem millimeeter, seda kaugemalt saad pildistada ja seda lihtsamini tausta kontrollida.
Alustamiseks soovitan mina kas 100mm või 150mm. Lühikest (60 mm) makroobjet ma ei ostaks üldse, kui just kindlat vajadust selle järele ei ole.
Eemal
Ehk on abi Kaupsi poolt koostatud võrdlusest/ülevaatest http://foto.ok.ee/?op=body&id=259
Eemal
Jaak Põder kirjutas:
Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti.
Siin vaidleks väheke vastu. St. mida kaugemalt e. pikema toruga sama suurenduskordajaga pilti teha, seda rohkem siiski võimendub värisemine. E. sama kraadi võrra väristamist erineval kaugusel suurendab pildi liikumisamplituudi võrdeliselt kaugusega pildistamisobjektist. Ei oma tähtsust, tavapilt või makro. Piisab, kui ette kujutada haarasid, mille vahel on fikseeritud nurk (mitte segi ajada objektiivi vaatenurgaga) ja nihutada seda objektile lähemale või kaugemale. Värisemisamplituud e. vahemik, mille ulatuses pilt kõigub, on erinev. Aga loomulikult on pikemal torul kindlasti omad eelised nt. saad kaugemalt pilti teha ning ei hirmuta objekti ära.
Taustakontroll, nagu Jaak juba ütles, võib olla nii pluss kui miinus. St teravussügavus samal suurendusastmel on väiksem.
+ saad soovi korral ilusa ühtlasema ja udusema tausta
- suurema teravussügavuse saavutamiseks pead ava rohkem kinni keerama e. säriaeg pikeneb
Eemal
Jaak Põder kirjutas:
Lühikest (60 mm) makroobjet ma ei ostaks üldse, kui just kindlat vajadust selle järele ei ole.
Need on küll kuldsed sõnad. Olgugi, et puhttehniliselt on sul võimalik 50 või 60 mm objektiiviga 1:1 suurendusega pilt objektist saada, pead selleks mutukale või keda/mida iganes pildistada soovid, ikka täiega selga ronima, hirmutades, varjutades, ümbritsevat risu liigutades jne.
Eemal
Jyrka kirjutas:
Jaak Põder kirjutas:
Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti.
Siin vaidleks väheke vastu. St. mida kaugemalt e. pikema toruga sama suurenduskordajaga pilti teha, seda rohkem siiski võimendub värisemine. E. sama kraadi võrra väristamist erineval kaugusel suurendab pildi liikumisamplituudi võrdeliselt kaugusega pildistamisobjektist. Ei oma tähtsust, tavapilt või makro. Piisab, kui ette kujutada haarasid, mille vahel on fikseeritud nurk (mitte segi ajada objektiivi vaatenurgaga) ja nihutada seda objektile lähemale või kaugemale. Värisemisamplituud e. vahemik, mille ulatuses pilt kõigub, on erinev. Aga loomulikult on pikemal torul kindlasti omad eelised nt. saad kaugemalt pilti teha ning ei hirmuta objekti ära.
Taustakontroll, nagu Jaak juba ütles, võib olla nii pluss kui miinus. St teravussügavus samal suurendusastmel on väiksem.
+ saad soovi korral ilusa ühtlasema ja udusema tausta
- suurema teravussügavuse saavutamiseks pead ava rohkem kinni keerama e. säriaeg pikeneb
Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.
Eemal
Sama lineaarsuurenduse juures on teravana kujutatava ala sügavus sama nii 60mm kui 180mm objektiivi korral. Seega mida pikem toru seda mugavam, ei kaota ka teravussügavuses. Hajuring aga muutub erinevalt nagu ka eelpool mainitud, sellest tulenevalt siis tausta kontrollimine pikema fookuskaugusega objektiivil lihtsam.
Eemal
Aitáh!
Saingi kinnitust sellele, mida isegi kahtlustasin - et 100mm on ikkagi targem valik kui 60mm.
Uurin ka Sigma 150mm kohta.
Eemal
Ma mótlesin pigem seda, et 100mm objektiiv on suurem ja raskem ja selletóttu váriseb kergemini:)
Eemal
Jaak Põder kirjutas:
Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.
Ega ma ei väidagi, et vahe on väga suur, aga olenemata sellest, et ühel puhul on vaatenurk laiem ja teisel puhul kitsam, liigub minu arusaamist mööda seesama vaateväli kaugemalt pildistades edasi tagasi suurema amplituudiga. Noh, mõnes mõttes sarnane kangiefektiga. Selle utreerimiseks võiks tuua näite äärmustest. Kui sul oleks 100 mm obje ja 1000 mm obje 1:1 suurendusega, siis (jättes kõrvale musklijõu jms, ütleme, et objektiivid on ühesuurused ja -raskused), siis kas võimendab toruotsa liikumine pildi liikumist pildiotsijas, kui ühel puhul teed pilti (ütlen peast suvalised kaugused) 30 cm kauguselt, teisel puhul 30 m kauguselt?
Toruonu, kui selle valdkonna spetsialist, on kindlasti võimeline selle valemitesse valama, aga tõenäoliselt pole tarvis
Eemal
merihobu kirjutas:
Ma mótlesin pigem seda, et 100mm objektiiv on suurem ja raskem ja selletóttu váriseb kergemini:)
Ee... millest raskem? Mida rohkem millimeetreid, seda raskem ikka. St. 150 mm on raskem kui 100 mm. Ja selles kaalukategoorias on pigem ikka nii, et raskus vähendab värisemist.
Eemal
Jyrka kirjutas:
Jaak Põder kirjutas:
Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.
Ega ma ei väidagi, et vahe on väga suur, aga olenemata sellest, et ühel puhul on vaatenurk laiem ja teisel puhul kitsam, liigub minu arusaamist mööda seesama vaateväli kaugemalt pildistades edasi tagasi suurema amplituudiga. Noh, mõnes mõttes sarnane kangiefektiga. Selle utreerimiseks võiks tuua näite äärmustest. Kui sul oleks 100 mm obje ja 1000 mm obje 1:1 suurendusega, siis (jättes kõrvale musklijõu jms, ütleme, et objektiivid on ühesuurused ja -raskused), siis kas võimendab toruotsa liikumine pildi liikumist pildiotsijas, kui ühel puhul teed pilti (ütlen peast suvalised kaugused) 30 cm kauguselt, teisel puhul 30 m kauguselt?
Toruonu, kui selle valdkonna spetsialist, on kindlasti võimeline selle valemitesse valama, aga tõenäoliselt pole tarvis
Vastus on: jah, võimendab.
Eemal
Seda ma ka nagu silmas pidasin, et sigma 150-ga saad küll kaugemalt pildistada aga värin mõjub rohkem, kui sama fookoskauguse saavutamisel 100-sega (millega pildistad lähemalt ja väriseb väheb). Poolkaadri ees see 150 läheb eriti pikaks niiet väga heade tulemuste saamiseks peab ikka suht kindel käsi olema. Sellepärast pakkusin, et 40D ette sobiks ehk 100 paremini. Või olen ma millestki valesti aru saanud ?
Eemal
Ma üritasin lihtsalt vastata, et käevärin praegu saadaolevate makroobjede juures makrotamisel ei ole argument, mida arvestada. Aga varsti oleme füüsikavallas põhjendamaks miks. Ja seda kõik lihtsalt küsimuse peale, kumb makroobje valida :-).
Eemal
Stop-stop-stop. Poolkaader ei mängi siin küll mingit rolli. Ja ega see värinavahe nüüd nii suur ka ei ole. Kas 100-150-180 või mis iganes, seda on ikka kõige õigem endal proovida. Ja muidugi tuleb väheke ka rahakoti sisse vaadata. Need pikemad teevad, muuseas ka väga ilusa joonisega protreed. Kaugemalt peab küll tegema, kui harilikult.
Eemal
St. minu eelmine kommentaar oli kakukullile.
Eemal
Raskem ikka sellest 60mm.
Aga kui raskem objektiiv kevárina osas isegi parem on siis on ju super. Mina lihtsalt oma algaja blondi peaga mótlesin, et raskem objektiiv on ka raskem káes paigal hoida.
Tundub praegu et Canoni 100mm oleks minu jaoks hea ost...?
Eemal
100/2,8 makroobjektiiv, 50/1,4 normaal ja 300/4 pikk tele on suvalisel tootjal kindla peale välja minek. Canoni puhul on Eesti järelturul kasutatud Sigma 150/2,8't ka päris tihti liikvel, ka see on kindla peale minek.
Eemal
Väikse vahepalana niipalju , et augusti Digital Camera valis aga hoopis Tamron AF 90mm F2.8 DI Macro (95%) paremaks Canon EF 100mm f/2.8 Macro (80%) ees. Odavama raha eest saab ka väga detailse, konstrastse ja kirkate värvidega pildi. Tamroni autofookus on muidugi tsipa lahjem kui canoni usm.
Eemal