Sa ei ole sisse loginud.
Tere
Looduspiltnikud on rohelise mõtlemisega, onju ...
Üks hea video vaadata:
Charles Moore: Sailing the Great Pacific Garbage Patchl
Vaata Google pilte.
On ikka rõve küll mõne jõe ja järve või suvalise metsaluse all näha plastik pudeleid, Need on juba kõikjal. Eks see ole kohati neetud kapitlism ja tarbimishullus - ei mõelda mida tehakse, peaasi et on ja oleks ja mugav jne. Olen lugenud ja uurinud, miks küll plastik - miks siis klaas pudel ei kõlba. Tööstus on ammu selle küsimusele vastanud plastik on odav, kerge jms.
Asi pole loomulikult AINULT tootes vaid pigem selles hoolimatuses. Samuti meie maal ligi 50 aastat vaimset pimedust ja mandumist ning üle piiri siia imporditud üsna suva suhtumist. Siberis on siimaani, nii et oma õu on puhas aga prügi kallatakse üle aia tänavapoolsele tee äärde. Üks tuttav hiljuti seal mitmeid kordi käinud ja no võtab ikka suu lahti kui seda näed. Sama jama imbus ka meie maale. Eks ju suur osa haritlasi ja nö. kultuurisoola ja vaimset soola küüditati ära ja eks ka see on oma jälje jätnud.
Olen aastaid tagasi hakanud irduma plastik taarast. Kunagi jõime naisega pudelivett nii et tolmas, siis aga hakkas nii vastu kui selle kohta veidi lugesid ja kraaniveega ennast (teadlikult) harjutasid - st. ihu tahab vahel treenimist, et nüüd joo ja ole vait. Lastele ei osta eluilmaski mingeid värvilisi limonaade ja selle asemel (kui midagi keelata peab midagi ka asemele pakkuma) joome mahlasid ja võimalikult naturaalseid. Ma olen viimaste aastate jooksul üliharva midagi plastikpudelis ostnud, eelistan vaid klaasi aga ega ei joogi eriti mingeid segatud värvilisi solgijooke.
Viimati ostsime tervele perele matka ja igapäeva tarbeks metallist joogipudelid, kuhu segada lastele mahlasid (teeme kodus ise mahlu) ja võtta vett kaasa.
Kas plastikpudel võib olla mürgine. Jah - kasuta veebi otsinguid ja leiad ka teadlaste lehti, kes väidavad, et neis kasutatavad ained ja irduvad sünteetika on väga mürgine.
Loodame, et kui kusagilt metsalusest looduspiltnikud läbi on käinud, ei pea sealt leidma plastikpudeleid või ringi lendavaid kohukese pabereid jms. Kui sa ei ole ustav pisiasjades ei ole sa tegelikult ustav ka suurtes asjades. Mis teed kui metsas kukub maha väike nätsupaki avamisel lahti tulnud see otsatükk?Virutad jalaga peale ja tambid mutta, no jah ka seda saab teha? Aga kas sa teeks seda oma majaesisel murulapil? Kui ei siis miks sa ei võiks sama suhtumist omada ka mujal liikudes ja midagi tehes?
Siia võiks koguda väga praktilisi nõuandeid ja nippe ja harjumusi, kuidas loodussäästlikult tarbida, kuidas sina teed. Lähed välja, millesse pakendad oma võileiva, kas kasutad korduvkasutusega karpi või mässid jälle kilesse? Jne...
Ise aastaid tagasi alustades esimesi samme nö. öko ja looduslähedases eluviisides aitaski mind väga palju just teiste praktilised nõuanded ja soovitused selles valdkonnas. Enamus kordab aga mantrana: no siis ei ole võimalik ikka üldse ju eladaaaa. On ikka küll! Alustama peab väikestest sammudest ja puht praktilistest.
Ma kustun üles looduspiltnike avama oma blogilehtedel või kasvõi sellel saidil mingi kategooria kuhu koguda kõik KOHUTAVAD pildid mida me looduses leida võime. Sellised karjuv ja silmariivav kontrast ja läbu mida me looduses paraku näeme. Las inimesed näevad neid pilte ja hakkavad järgi mõtlema! Et kas me tõesti sellist ümbrust ja keskkonda tahame. Üks asi on selge ega selline ühiskondlik ja tervet kogukonda puudutav asi ei oma välkkiireid lahendusi. Ühiskonna mastaabis käib asi nö. põlvkonna mõõdupuuga. Seega loodame, et järeltulev põlvkond irdub veel enam välja sellest jamast. Sin uja minu teha on et neile seda edasi anda - kasvõi oma ehmatus piltidega. Liead metsalt mõne pudeli milles surnud - kinnijäänud konn, tee üks hea nurga all makrovõte ja sellega võid väga paljusid inimesi mõjutada!!!
HOIA OMA MAA PUHAS! Vene ajal sattus vahel ka lääne kaupa lihtsurelike kätte ja me siis poistega uudistasime ja mõtlesime, huvitav mida see tekst selle pudeli või paberi peal tähendab!
Päikest ja puhtust
Jäljekütt
P.S. Ei tea kas metallkorpusega objektiiv on võrreldes plastik objektiiviga loodussäätlikum? Kindel on see, et DIGIpildi tehnoloogia on kümneid kordi säästlikum, kuna ega see ilmutusevesi ja ained väga ohutud vedelikud ikka ei ole.
Eemal
jäljekütt kirjutas:
Liead metsalt mõne pudeli milles surnud - kinnijäänud konn, tee üks hea nurga all makrovõte ja sellega võid väga paljusid inimesi mõjutada
Hea, et Sa hoolid. Jah, kasutan küll plastiktaarat. Kuid pildistamise osas valin teise lähenemise.
Teen loodetavasti häid pilte puutumata keskkondadest ja ilusatest, elusatest elukatest. Ma usun, et nii mõjutan ma suuremat osa inimesi ja positiivsemalt, kui prügi kätte surnud raibete esitlemisega.
Eemal
Ma usun, et veidi kriitikat ei tee paha. Sellistes teemades on alati päris suur kogus sellist võltsloodushoidu. Ma arvan näiteks et digipilditehnoloogia võrreldes filmiajaga ca 15 aastat tagasi on kordades saastavam. Kuid suund on ju üllas, ärgitada inimesi mõtisklema oma tegevuste tagajärgede üle.
Eemal
Ei joo igapäevaselt vett pudelist, kuna oma kaevu kraam on päris hea. Aga kui reisile või matkale minna, siis on plastist pudel ikka asendamatu (kui just midagi metallpurgiga kaasa ei võta). Ei lähe õnnetul juhtumil katki ja kaal on väike. Nii et keskkonnahoidliku inimesena ei tahaks siiski päris plasti eitada.
Antti, teema algatajana tuleb Su enda jutust ka välja, et keskkonna saastatusel on kaks põhjust. Üks on tarbimisharjumused ja teine on hoolimatus. See, et looduses ringi käies komistad sodi otsa, ei ole mitte tingitud tarbimisharjumustest! Antud teema oleks võinud ikka kaheks lüüa.
Ja pildistamise osas eelistan emotsionaalselt meeldivaid kaadreid nagu Martingi. Kardan, et keskkonda regulaarselt reostavad täiesti ignorantsed inimesed ei võta kasvatust taolistest piltidest.
Eemal
Primuse alumiiniumist pudelid, 2 tk ka alati kaasas. Joogi ja supitegemiseks. Eks alati jäävad ka kaevud ja allikad ka ümbruskonda, kuid kodust võtan ikka esmase vee kaasa.
Eemal
"Seega väidetavalt reisib üks plastikust pudel 2 tiiru ümber maakera"
sul on lennukas fantaasia. siinsamas hiiumaal on vähemalt üks plastifirma mis taastöötleb plastjäätmed prügikottideks. kindlasti on neid läihipiirkonnas veel.
"Prügikotti vastu valgust vaadates võib näha plastikpudelite piirjooni, millede kokkupressimisel/sulatamisel/töötlemise asi valminud."
plast jahvatatakse graanuliteks ja sulatatakse vormimiseks, mitte ei aeta taignarulliga laiali.
Eemal
Looduspiltnik on üks kõige kahepalgelisema moraaliga tegelane mu meelest üldse. Näiteks jahimees võib sama varustusega läbi ajada aastakümneid, võibolla pärandab edasigi, sama lugu talumetsnikuga. Meie aga võistleme siin uuemate kaameratega, ostame Sigma 70-300 torusi, et need esimesel võimalusel maha müüa, paneme niiöelda õla alla üleilmse tarbimise kasvule. Käime kohtades, kuhu inimjalg ilma pildihuvita võibolla ei satukski, reeglina käime me seal autoga, üksi, hea juhul kahekesi. Piltidega ärgitame ka teisi nii tegema jne jne. Aga kui jahimees hundi tapab või metsamees metsa teeb, siis sõimame...
Eemal
OnuEnn kirjutas:
"Seega väidetavalt reisib üks plastikust pudel 2 tiiru ümber maakera"
sul on lennukas fantaasia. siinsamas hiiumaal on vähemalt üks plastifirma mis taastöötleb plastjäätmed prügikottideks. kindlasti on neid läihipiirkonnas veel.
Dagöplast AS tõepoolest toodab ümbertöödeldud plastikust kilet jms. Ma ei tahtnudki väita, et kohapeal ümbertöötlust ja taaskasutust ei toimu. Kuid mõned üksikud väiksed käitised töötlevad ja taaskasutavad ainult väikese osa kogu tekkivast taarast ja suurem osa leiab ikkagi oma tee odava tööjõuga riikidesse.
M ja P Nurst ja Örnplasti tooraine kohta ei tea midagi, kuid vaevalt Volvode plastikdetaile kes-teab-mis kvaliteediga asjadest toodetakse.
Ja Hiina prügikottide tootmisest ja plastiku graanuliteks jahvatamisest/mitte jahvastamisest ei tea ma tõesti mitte midagi, aga kui sa võtad prügikoti ja vaatad vastu valgust siis on tõesti näga plastpudelite kujutisi - kui ei usu - veendu ise.
Eemal
Esimese postituse mure ei olnudki niivõrd taaskasutatava plastiku sõidutamisest tekkiv kahju, vaid pigem selle plastiku loodusesse jätmine.
Kui kruisilaevad ja prügikompaniid oma prügi keset ookeani vaikselt vette libistavad ja see jääb randadesse hulpima, on see minu arust hullem kui plastiku ringitöötlemise ja transportimisega tekkiv kahju. Ringi töödeldes ei toodeta vähemalt uut plastikut maailma juurde, vaid elatakse vana peal.
Või mis Teie arvate?
Eemal
jubejuss kirjutas:
Looduspiltnik on üks kõige kahepalgelisema moraaliga tegelane mu meelest üldse. Näiteks jahimees võib sama varustusega läbi ajada aastakümneid, võibolla pärandab edasigi, sama lugu talumetsnikuga. Meie aga võistleme siin uuemate kaameratega, ostame Sigma 70-300 torusi, et need esimesel võimalusel maha müüa, paneme niiöelda õla alla üleilmse tarbimise kasvule. Käime kohtades, kuhu inimjalg ilma pildihuvita võibolla ei satukski, reeglina käime me seal autoga, üksi, hea juhul kahekesi. Piltidega ärgitame ka teisi nii tegema jne jne. Aga kui jahimees hundi tapab või metsamees metsa teeb, siis sõimame...
Aga siit ka loo moraal, kas tõesti on vaja, seda IN ja kõige uuemat ja paremat ja võimsamat jne. P.S. Ma saan aru, kes teevad tööd ja elatuvad sellest jms. et oleks nö. kaasaegne ja konkurentsi võimeline tehnika.
Aga jah liiga suured jõud ja tsüklid on käima tõmmatud ja üksikisikuna on see hüüdja hääl kõrbes. Ökokogukonnad ja roheliste huvigrupid neid on totaalne vähemus, tundub et see laristav inimkond liigub süngema suuna poole.
Ega lolliks ka pole mõtet minna: nö. irdud ühiskonnast ja lähed Himaalaja mägedesse vegeteerima vms. eraldud kaasaegsest rämpsust, keerad kella nö. 5 sajandit tagasi. Aga no me peaks vähemalt mõtlema mida m teeme ja kas teisti ka saab
Ma alustasin iseendast. Plaan pojale kaamera osta ja kindel otsus vaid kasutatud (SecondHand) milleks osta jälle uut ja siis uut jne. Ka ise olen ostnud paljud objed kasutatud (küll rahalises mõttes). Samas vahel mõtled, et kui raha vähem see ka hoiab ära mõttetu raiskamise ja prassimise.
Ookeanid on juba läga täis - ringi hulpivad plastik - rämps saared. Muide ka ühte Eesti tehisjärve tuukrid tühjendasid ja no see on ikka kohutav kuubis, mis sealt välja tassiti. Paar aastat tagasi liuglesin kummipaadiga ühel Eesti soojärvel, (üsna puutumatu järveke). Vesiroosid õitsesid ja tundus et olen tõesti inimese poolt puutumata kohakeses aga siis kolksatas vastu kummipaati plastpudel ja ennnäe vesirooside vahel jõlkus ja kõlkus tagurpidi plastpudel. Mitusada aastat see seal veel kõlgub? Väike ja tühine prügi mahajätmine omab üsna suurt mõju. Prügi äraviskaja ammuilma teises ilmas aga tema kätetöö siin alles. otimaal ikka satub mägedes onnidele, millede vanused suuremad kui mingid keskaegsed lossidel jms. aga enamus tänapäeva inimeste mälestus ja jälg kaob ju paari põlvkonnaga. Aga ometi prügi jääb kohati aastasadadeks - päris võigas. Ja need teised kunagi räägivad, siin elasid need ja need ... nad olid sellised ja tegid seda ...
Mul üks küsimus looduspiltnikele? See tuli eile õunapuude lõikamise ajal. Eestis on mingi rattaaasta või kuu vms. 1 kõrvaga kuulsin raadiost. Kui palju meist on läinud jala - jalgrattaga nö. pildistama või fotojahile? Või kui palju me seome ökoteemat ja loodussäästlikku mõtlemist looduspildiga. Pildistame ja otsime nö. inimese poolt muutmata seda ilusat ja kaunist aga kui palju seda tehes me ise reostame? Samas ma nö. puutumata looduse ideed e ioma, st. me oleme maa asukad ja see kuulub (lisaks loomadele) ka meile ning mõistlikult ja heaperemehelikult me peaks sellega ümber käima. Seega julgen ja jätan küll südamerahus oma jalajälje metsas pinasesse, mis seal võib väga palju aastaid kesta - olla, see mind ei häiri.
Eemal
Mulle meenus üks reklaam, mida võis näha Discovery ja NG kanalitest. See näitas ühe plekkpurgi elulugu, mis vedeles kuskil kõnnitee ääres ja mille lõpptulemuseks oli selle iseeneslik hävimine. Peale plekkpurgi hävimist tuli tekst:"it takes 5 seconds for you to recycle a can. It takes 50 years for the can to recycle itself."
Pani mõtlema küll. Teatavasti on plastikuga veel halvemad lood.
Eemal
Prügisaarest, mis koosneb peamiselt plastikust ja kilest ja on pransusmaa suurune. Suhteliselt vana uuudis aga kasulik vast aeg-ajalt mälu värskendada. http://tinyurl.com/cdo738
Eemal
Aga vastates siis teema küsimusele, kasutan küll plastikpudeleid, sellest lihtsalt ei ole pääsu. Küll aga ei jäe minust loodusesse mingisugust prahti maha. Ma lähtun põhimõttest, et kõik mis ja jaksasin kaasa tassida, jaksan ka ära viia. Tihti olen ka metsast teiste prahi kaasa võtnud. Olles veel suitsetaja, kogun oma konid karpi ja viskan kodus prügikasti. Seda teen alates sellest ajast kui kord kalal käies jätsin oma konid veekogu äärde, lootes, et küll nad ise hävinevad. Minnes sinna aasta hiljem tagasi, avastasin, et nendega polnud suurt midagi juhtunud. Sellest ajast siis enam neid vedelema ei jäta. Neid problemaatilisi objekte on küll ja enam(näiteks salavõrgud)aga see juba teine teema.
Eemal
ma loen just siit kirja mis ütleb et "kevadisest lumesulamisest kuni sügiseni ei tohi metsas suitsedada ega teha lõket"
Eemal
jäljekütt kirjutas:
Mul üks küsimus looduspiltnikele? See tuli eile õunapuude lõikamise ajal. Eestis on mingi rattaaasta või kuu vms. 1 kõrvaga kuulsin raadiost. Kui palju meist on läinud jala - jalgrattaga nö. pildistama või fotojahile? Või kui palju me seome ökoteemat ja loodussäästlikku mõtlemist looduspildiga.
No mina küll olen käinud jalgrattaga. Iga nädalavahetus paarkümmend kilomeetrit väntamist (v.a. varakevad/hilissügis - tee on siis suht jube). Mulle igatahes meeldib. Mida aeg edasi, seda rohkem.
Eemal
Isegi jalgrattaga palju käinud ja erinevalt autost.. näeb rattaga sõites ikka kordi rohkem.
Eemal
Oh-jah:) Indias on üks ususekt,kes käivad ringi püksata ja üldse nii nagu Vanataat neid loonud.Kõndides pühivad nad enda eest luuaga tee puhtaks,et kogemata mitte mõnele vähemale vennale peale astuda-ise seejuures igaks juhuks vabandusi pomisedes.Sobib?
Endale meeldib jala käia.Pükstega.
Eemal
veepudel on plastist? mul on.
Eemal
Plastpudelisse villitud õlu on inimsusevastane kuritegu.
Eemal
Diamond Dog kirjutas:
Plastpudelisse villitud õlu on inimsusevastane kuritegu.
Kas klaaspudelit on siis parem kaasas kanda?
Pärast seda, kui plekist õllepurk seljakotti tühjaks jooksis on plastpudelis õlu minu jaoks matkal ainuvariant.
Eemal
plastik-õlu on röveda maitsega, aga eks ädaga läeb sisse küll
aga soe ja juba korra avatud ja siis loksunud seljakotis märjuke on juba päris okse :p
Eemal
Indrek, ma ju räägin, et õllele jääb maitse juurde ja ei säilu kah kuigi kaua. vot.
....
aga plasti toodetakse naftast, taastumatu energia, Klaasi liivast ja botasest. Plasti lagunemisel, tekivad teab mis ained, plasti söövad sisse loomad, linnud ja muud elukad, plast on vallutanud maailma mere, mina pole käinud, aga kui vaadata reisipilte, indiast, aafrikast lõuna ameerikast, siis rannad jõed jne on täis plastkut- prügi http://www.ap3.ee/Default2.aspx?Article … dc878242ca
raimond@eiolerohelineegasinine
Eemal
pmst klaasi reostus ei kogune niimoodi yhte kohta, kui plastik - klaas l2heb varem v6i hiljem p6hja, mitte ei hulbi pinnal ..
ja raymond, botas't nyyd vaevalt klaasi tootmisel kasutatakse .. potast pigem
Eemal
sorri, potas jah, mul on kohe häbi- häbi.
Indrek, mida Sa ei kujta ette? Elu ilma plastikuta? Mina kujutan küll, ma olen selles elanud, vorst keerati paberisse, piim oli pudelites, taara viisid ära, sest juba tühja piima pudeli eest said 20 kop. Eskimo oli 21 kop. Taarat naljalt metsa alt ei leidnud, kui see just katki polnud löödud. Lihtsalt igasugune kile ja plastik on odavam, aga antud hetkel, kapitalist mõtleb oma kasumile, mille ta kohe täna kätte saaks, aga kunagi maksame me selle reostuse eest veel kallist hinda. Mitmekordset hinda.
Eemal
Vene ajal läbustati mu meelest hullemini, tõsi, asju millega läbustada oli vähem, sealt probleem jah. Aga taara tagastamine on praegugi kasulik, ma viin nädala või kahe tagant taarat ja saan 100-200 eesti rubla - ei nurise. Probleem on kodanikega, kellele läbustamine on mingi eneseväljendamise vorm või kes ei taha prahi utiliseerimise eest maksta, parmud ja muu väetim rahvas korjavad oma ja kõik muu taara, mis saavad ilusti kokku. Tõsiselt rõve on muidugi suvilarajoonide aiatagune...
Eemal