Sa ei ole sisse loginud.
Ehk siis millises keskkonnas te end kõige kodusemalt/kindlamalt tunnete? On selleks raba, männimets, rannik, ojade- ja jõgedeäärsed alad või midagi muud? Võite lisada ka teile sobivaima aastaaja või kellaaja vahemiku.
Mulle sobivad kõige enam vast tuulised mererannad ja madal männimets. Lemmikuks liikumisajaks on suveõhtud.
Eemal
Mulle isiklikult meeldivad jõeäärsed alad, suured männikud koos küngastega mille pealt on mõnus metsale pilk peale heita. Lemmikajaks on õhtupoolikud, kas siis varakevadel või suvel.
Eemal
Mulle meeldivad pajuvõsased metsaveered, (või üsna tihedad männi-kuuse-segametsad, metsasihid) pisikesed heinamaad, kus keegi ammu enam heina ei niida. Tahaks väikeste ojade juurde ka...
Lemmikum aeg on suvised kaunis udused hommikud (loomulikult juhul, kui nii vara üles saab...) ja varased õhtupoolikud. Ja härmas hilissügisesed hommikud.
Eemal
Eemal
varajased hommikud(kord suve jooksul jõuan end üles vedada) rabast, metsast, vanade majade ümbrusest, sügisel koristatud viljapõldudelt, kus kitsed rahulikult toituvad, õhtuti kuusikust ja kopratammide juurest. Talvel härmas metsast, voolava vee äärest, pimedas üle põllu lõikamas, vat sealt võib mind kõige tihedamini leida(nädalavahetusel), nädala sees võib mind kohata Kreutzwaldi kooli peal ringi traavimas ja olelusvõitluses ellu jäämas:)
Eemal
Olen isegi säänse teema algatusest mõelnud
Aga mulle meeldib liikuda tavaliselt kuskil kõrgrabas või täiskasvanud metsas,eelistatum aeg hommik,sest siis loomi rohkem liikvel ( aga tähendab kõige magusama une katkestamist )
Eemal
Mägedes! Senised võimsaimad kogemused on Lapimaal ning Uus-Meremaal, ka Hispaanias sai sutsu kogetud seda võimsat tunnet, mis sind valdab tipust alla vaadates ning kaugele-kaugele kiigates.
Eemal
Eestis olen omas mullis, v.a. suurtes, keskmistes ja väikestest veidi suuremates asulates. Väga suured lagedad alad (meri+Peipsi+Võrtsjärv, suured põllud, suur lageraba, turbaväljad) on veitsa kõledad, aga ega väga ei vali kah: kui lindu-looma on, siis on ju eluks/olemiseks kõlbulik ja hea.
Samas kui ideaali taga ajada, siis: vahelduva pinnamoega alade kuusikud ja kuuse-segametsad, millede vahele on pikitud väikeseid põlde ja metsajärvi. N.ö. rosinaks võiks olla seal elavad suured ja kurjad loomad Igal ajal, iga ilmaga.
Eemal
Lemmikud on orgudega liigendatud ja kohati kadakased valgusküllased männimetsad.
Laugastega rabad meeldivad.
Samuti ei suuda kuidagi eemale hoida koobastest ja maaalustest käikudest.
Päeval meeldib, öösel meeldib.
Hommikul meeldib, õhtul meeldib.
Suvel, talvel, kevadel ja sügisel meeldib.
Lihtsalt kolada meeldib.
Eemal
Pole konkreetset lemmikut välja kujunenud. Peaasi, et kontorist või kodust välja saaks. Ükskõik, kas põllule, rappa metsa või mereäärde. Peaasi, et loodusesse.
Eemal
Eee ... hing ihkaks Austraaliasse või siis Colorado mägedesse
Eemal
Kadakased-kivised Saaremaa rannikud, niidud. Põlvamaa metsad ja lõunapoolsed järved. Augustikuu meeleolukad hommikud-õhtud.
Eemal