Roomajad

Koostanud: Jaak Põder

Lühitutvustus

Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad selgroogsed loomad, kelle keha on kaetud soomustega. Neil on 4 jalga või nad on arenenud 4 jalaga loomadest. Nad sigivad munemise teel. Roomajaid leidub igal kontinendil välja arvatud Antarktikas.

Liikide arv

Roomajaid on maailmas üle 8700 liigi. Nad jagunevad 4 seltsi.

Krokodillilised  - Crocodilia (krokodillid, kaimanid, alligaatorid, gaavialid): 23 liiki
Kärsspealised - Sphenodontia (tuatara): 2 liiki
Soomuselised - Squamata (sisalikud, maod ja Amphisbaenia): ca 8400 liiki
Kilpkonnalised - Testudines (kilpkonnad): ca 300 liiki

Kus roomajad elavad

Roomajad elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes veedavad suurema osa oma elust vees, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Roomajad enam levinud soojades ja kuivades paikades.

Roomajad elavad kõikidel kontinentidel, välja arvatud Antarktikas. Kõige rohkem roomajate liike leiab Aasiast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast. Euroopas elab ca 200 roomajate liiki.

Roomajad Eestis

Eestis võib kohata viite liiki roomajaid, nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi. Neist 2 on maod ja 3 sisalikud. Eesti roomajad on kõik looduskaitse all. Mürgistest roomajatest elab Eestis ainult rästik.

Millised roomajad välja näevad

Roomajate välimus on väga varieeruv. Siiski üks asi on roomajate juures täpselt sama -- nende keha katavad kuivad soomused. Soomusplaatide suurus ja paksus on liigiti erinev.

Kuidas roomajate sisemus töötab

Roomajad on kõigusoojased loomad, nad vajavad sobiva kehatemperatuuri saamiseks väliskeskkonna abi.

Enamustel roomajatel on suletud vereringe koos kolme kambriga südamega. Samas, näiteks krokodillidel on neljakambriline süda, mis sukeldumisel hakkab tööle kolmekambrilisena.

Kõik roomajad hingavad kopsudega. Kuigi osadel roomajatel, näiteks veekilpkonnadel on arenenud ka muud moodi hingamine, on hingamisel kopsudel siiski oluline roll.

Enamustel roomajatel puudub nina ja suud eraldav suulagi, mis tähendab, et toidu neelamisel peavad nad hinge kinni hoidma. Selle jaoks on on osadel roomajatel vasturohi,, näiteks maod lükkavad neelamise ajal lämbumise vältimiseks suust välja 'kõrre', mille kaudu nad saavad hingata.

Kuidas roomajad paljunevad

Enamus roomajaid paljunevad seksuaalsel teel. Peaaegu kõik roomajad munevad järglaste saamiseks nahkse- või lubjakoorega mune. Osad roomajate (sealhulgas ka näiteks rästik) munade areng on kehasisene, nad kas munevad munad lõppstaadiumis enne koorumist või 'sünnitavad' elusad pojad.