Imetajad

Koostanud: Sven Začek

Lühitutvustus

Imetajad on soojaverelised selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeid, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga.

Liikide arv

Hetkel eksisteerivaid imetajaliike on maailmas üle 5400, alustades 3-4 sentimeetrisest kimalas-nahkhiirest ja lõpetades 33 meetri pikkuse sinivaalaga.

Kus imetajad elavad

Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees. Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt. näiteks Euroopas elab 260 liiki imetajaid, Aasias 369 liiki ja Aafrikas 386 liiki.

Kõige rohkem imetajaid elab maa peal ja liigub neljal jalal. Suurim maismaaimetaja on elevant. Palju imetajaid elab ka puu otsas, kellel on selleks tarbeks saba näol 'viies jalg' välja arenenud, mis on väga liikuv ja oluliseks abiks puu otsas liikudes.

Veestki leiab väga palju imetajaid, kelle esijäsemed on kängunud, kuid skeletis kindlalt eristatavad. Vees liikumiseks on neil laiad ujulestad, mida mõned veeloomad maismaal käies hüplemiseks kasutavad. Veeloomad näevad maismaal liikudes äärmiselt kohmakad välja.

Imetajad saavad õhuski väga hästi hakkama. Kõik käsitiivalised on ju imetajad ning veedavad suure osa oma elust lennates. Nahkhiired ongi ainukesed tõelised lendavad imetajad, sest teistel on küll omadus sooritada pikki hüppeid või liuelda pikemalt läbi õhu, kuid päriselt lennata nad siiski ei suuda. Maailmas on üle 1100 nahkhiireliigi, mis moodustab imetajate koguarvukusest 20 protsenti.

Imetajad Eestis

Eesti imetajate nimekirja kuulub praegu 60 liiki, kellest mõnda pole küll juba peaaegu 100 aastat meie kodumaa territooriumil kohatud. Nagu näha, moodustab see number vaid kaduvväikese osa maailma kõikidest imetajatest. Meil elavad valdavalt loomad, kes asustavad ka muid maailma paiku, näiteks rebased, karud, hundid jpt.

Looduskaitse alla kuuluvad neist 60-st 19 liiki.

Millised imetajad välja näevad

On selge, et nii laias maailmas kui ka Eestis elab väga palju erinevaid imetajaid, sest samasugused loomad ei saaks ju hakkama metsas, meres ja õhus lennates. Sellest tulenevalt on imetajad erinevad juba sellepärast, et nad peavad hakkama saama erinevates keskkondades. Siia lisandub veel suurus, mis on imetajate puhul väga varieeruv.

Paljudel liikidel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Isastel esineb ka muid emastest erinevaid silmapaistvaid tunnuseid, nagu näiteks põtradel ja kitsedel kannavad sarvi ainult isasloomad, metssigadel on isase kihvad palju suuremad ning isahundid on lihtsalt kasvult suuremad ja tugevamad kui emased.

Kuidas imetajate sisemus töötab

Maismaaimetajate sisemus töötab paljuski sarnaselt meie omale, sest on ju inimesedki imetajad.
Kuna maismaaimetajad söövad erinevat toitu - mõned taimset, teised loomset ja kolmandat söövad raipeid, siis on vastavalt kohanenud ka seedimisorganid.

Vees elavad imetajad on kohastunud olema pikemat aega ilma õhuta. Neil pole lõpuseid nagu kaladel, vaid nad peavad käima veepinnal õhku hingamas.

Kõikide imetajate kopsud on kärgjad käsnasarnased elundid, mille sisepind on suurem kui välispind.

Kuidas imetajad paljunevad

Imetajad kannavad loodet oma kehas ning selle valmides toimub sünnitamine.

Paaritumise käigus viljastab isane emase kehas munarakud, millest arenevad looted või loode.  Paaritumisele eelneb tavaliselt mingit sorti pulmamäng, mis on liigiti väga erinev. Suurematel imetajatel vaatemängulisem, pisematel võib see aga üldse puududa.

Sünnitatakse kas pessa, mis on ehitatud mingist taimsest materjalist, urgu või lihtsalt mõnda varjulisse kohta. Emasloomad imetavad oma järglasi päris pikka aega enne, kui nad suudavad iseseisvalt liikuma hakata. Paljud pisikesed imetajad sünnivad siia ilma pimedatena ja saavad nägijateks alles mõne nädala möödudes.

Imetajate juures kohtab väga palju erinevaid sotsialiseerumise vorme. Mõned liigid elavad karjades, teised moodustavad karjasid hooajati, kolmandad on monogaamsed (ühe paarilisega) ja neljandad polügaamsed (mitme paarilisega).

Üldiselt tuleb imetajatel suhteliselt kaua oma järglaste eest hoolitseda enne, kui need iseseisvale teele juhatatakse. 

Fakte imetajate kohta

Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h.

Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h.

Suurim imetaja on sinivaal.

Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant.

Pikim imetaja on kaelkirjak.

Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.

Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv.

Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul.

Haisvaim imetaja on skunk.

Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv.