Rabapüü

Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.).

Millal võib Eestis kohata... Rabapüü viibib Eestis aastaringselt.

Välimus. Rabapüü on umbes varese suurune, suurema keha ja väikese peaga. Ema ja isalind üksteisest eriti ei erine. Talviti on need linnud valged ning suviti punakaspruunid. Kuna sulevahetus kestab väga kaua (märtsist kuni novembri lõpuni) siis kevadel ja sügisel sulgkate nii valge kui ka punakaspruun. Talvel on mõlemal linnul ühesugune valge sulestik, ainult saba jääb mustaks ja ka nokk on must. Kevadel vahetub pea, kaela, rinna ja eesselja värvus tellisepruuniks, ülejäänud keha jääb valgeks. Suvel on valged vaid tiivad, kõhualune ja jalad. Muu sulestik on punakaspruun. Emaslind on veidi pruunim. Sügiseti näevad linnud välja samasugused, kui kevadel.

Segamini võib ajada... Talviti lumepüüga. Lumepüüst eristab rabapüüd elukoht, ta on lumepüüst suurem ja jämedama nokaga.

Levik ja rändamine. Rabapüü on Eestis paigalind. Levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega.

Kus võib kohata... Rabapüüd võib kohata Eestis nii rabades kui ka siirdesoodes. Siin eelistab see lind kohti kus on puhmarinne ja hõredalt mände, rabasaarte ümbrusi ja puisraba servaalasi aga samas ei liigu ta täiesti lagedates rabades. Talvel aga rabades ja nende servaaladel, kus on kergam põõsastest toitu leida.

Eluiga. Keskmine eluiga on 6-8 aastat.

Eluviis. Rabapüü veedab oma elu peamiselt maapinnal askeldades. Lind peitub ohu korral põõsastesse ja kui on sunnitud lendu tõusma, siis lendavad vurinaga ja madalalt. Talvel liiguvad nad mööda lund päris kiiresti ja kui lendavad, siis peaaegu hääletult. Pesa asetseb tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. Pesalohk on vooderdatud ümbruskonnast korjatud roht- ja puhmastaimedega.

Pereelu. Suguküpsed on need linnud juba esimese eluaasta lõpul. Nad moodustavad paare ja sigimise ajal on seotud kindla territooriumiga. Isaslinnud hakkavad mängima enamasti märtsis, olenevalt ilmastikust. Siis on isaslinnud kas üksinda või juba paaridena jõudnud sigimispaikadesse ja hõivanud territooriumi, mis on sageli mõne hektari suurune. Isaslinnu kevadine mäng teenibki territooriumi kaitse ja sigimise huve. Mängukäitumise põhilised elemendid on häälitsemine väljapaistval kohal seistes, mängupoos, mängulend koos häälitsemisega, paarismäng emaslinnuga (lõpeb kopulatsiooniga), naabri ähvardamine ja duell. Isaslinnu kevadine mäng jõuab meil enamasti haripunkti aprilli teisel poolel.
Mais või juunis munetakse 6-12 muna, mida 18-26 päeva emalind haub. Peale koorumist kasvavad pojad jõudsalt ja septembris on nad juba peaaegu sama suured, kui täiskasvanud linnud.

Toidulaud. Rabapüü toidulaud on väga erinev. Talvel sööb ta paju ja kasepungasi koos võrsete tippudega, suvel aga taimi ja marju. Kevadel ja sügisel, kui on ülemineku aeg siis mõlemat. Pojad söövad esimestel päevadel peale koorumist põhiliselt selgrootuid loomi aga vahel ka taimede osi. Üleminek taimtoidule toimub kusagil 1-2 kuu jooksul.

Vaenlased. Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad.

Arvukus. Rabapüüsid pesitseb Eestis 100-150 paari, Euroopas 2,1-3,3 miljonit paari.

Iseärasused. Üle raba kaikuvad madalad hakitud häälitsused nagu auk auk auk-uäk-uäk-ärr-rrrh-ärh-ärh g’bäägu, gubäägu, uäh.

Kasutatud allikad.
http://www.bto.org/
www.Birdlife.org
http://www.birdguides.com
www.Wikipedia.org
www.birds.cornell.edu/