Vaskuss -- jalgadeta sisalik

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris.

Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel.

Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud.

Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad.

Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias.

Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks.

Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal.
Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses.
Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega.

Pereelu. Paaritumist alustavad vaskussid juba aprillis, kuid munade viljastamine toimub alles mais. Isased vaskussid võitlevad teineteisega paaritumisõiguse eest. Emane võib paarituda ka mitme isasega. Paaritumine käigus hoiavad isased vaskussid emast lõugade vahel. Kuna vaskussil on päris korralikud hambad, siis tihti vigastatakse emaslooma soomust. Munad arenevad emaslooma kehas 3-4 kuud ja suve lõpus sünnitab ta 6-12 elusat vaskussilast. Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt. Noored sisalikud on algul kuldpruunid või hõbehallid, kõht ja küljed on mustad. Seljal on neil must triip, mis kaob isastel suguküpseks saamisega. Nad on sündides 7-10 cm pikad. Suguküpseks saavad vaskussid 3 aastaselt.

Toidulaud. Tänu oma aeglusele püüab aeglaseid loomi, nagu teod, vihmaussid, putukad, nälkjad ja ämblikud.

Vaenlased. Vaskussi vaenlasteks on väikekiskjad nagu rebane või nugis, samuti röövlinnud, kured ning ka rästikud. Inimasulate läheduses on suurimaks vaenlaseks kodukassid.

Huvitavaid tähelepanekuid. Inglise keeles on vaskussi nimetus 'slow-worm', mis kirjeldab hästi tema toimetamisi -- aeglane nii liikumises kui saagipüüdmisel.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts
www.herpetofauna.co.uk
http://www.narrs.org.uk/