Arusisalik

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest varakevadel, tavaliselt märtsis. Jäävad talveunne uuesti oktoobri paiku.

Välimus. Arusisalikud on jässakad, lühikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, tavaliselt on nad pruunid, kuid esineb ka halle, oliivikarva pruune ja musti arusisalikke. Noored arusisalikud on tumepruunid või lausa mustad, kasvades värv muutub. Arusisalikel on seljal ja külgedel kollased/pruunikad triibud. Isastel on eredad kõhualused -- kollakad või oranzhikad, harva ka punakad. Emastel on valged kõhualused. Kurgualune on tavaliselt valge, harva ka sinakas.

Elupaik. Elupaigaks eelistab niiskeid alasid. On kohatud ka 3000 meetri kõrgustel mägedes. Põhja pool elab ka kuivematel aladel -- metsades ja heinamaadel. Samuti asustab hoonete lähistel asuvaid puuriitu, kivihunnikuid, teinekord ka hoonete vundamente.

Segamini võib ajada... Kivisisalikuga. Erinevalt kivisisalikust pole arusisalikul külgedel heledaid laike, vaid pruun vööt. Arusisaliku kõhulaune ei ole kunagi rohekas, erinevalt isasest kivisisalikust. Lisaks, arusisaliku saba on palju lühem kui kivisisalikul.
Sisalikke aetakse segamini ka vesilikkudega, kuid lähemal vaatlemisel ei tohiks kahtlust olla, kumbaga on tegu.

Levik. Arusisalik elab pea üle kogu Euroopa ja Aasia. Põhjapoolseim piir on põhjapolaarjoon. Teda ei esine vahemere ääres (välja arvatud mõned erandid) ega Musta mere ääres.

Eluiga. Arusisalik elab kuni 8 aastaseks.

Eluviis. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Nad on head ujujad. Ohu korral võivad nad kas sukelduda või siis maa peal rohu sisse või kivi alla peitu pugeda. Talvituvad tihti gruppides. Mõnikord soojemate perioodide ajal katkestavad talveune, et toituda. Lõunapoolsed populatsioonid ei talvitu ja on tegevad aasta läbi.

Pereelu. Peale talvitumist valib isane endale territooriumi ja asub sead kaitsma. Aprillis või mais toimub paaritumine. Paaritumisel haarab isane emasloomal pea lõugade vahele ja viljastab munad. Põhjapoolsemad emased arusisalikud kannavad peale paaritumist mune enda sees, lõunapoolsemad võivad peale paaritumist ka muneda. Ca 3 kuu pärast emasisalik sünnitab (või koorub munadest) 3-12 poega, kellega emasisalik emahoolt ei jaga. Suguküpseks saavad isasisalikud 2 aastaselt ja emasisalikud 3 aastaselt.

Toidulaud. Arusisalik tarvitab toiduks putukaid, ämblikke jne, keda ta enne tervelt alla neelamist raputab.

Vaenlased. Rästik, nastik, pistrikud, harvem ka rebased, siilid, mägrad ja vareselised. Kui lähedal on inimasulad, siis põhivaenlaseks on kodukassid. Kivisisalik jätab põgenedes saba maha, nagu ka teised Eestis elavad sisalikud.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kui munevad ja enda sees mune kandvad arusisaliku populatsiooni liikmed omavahel paarituvad, tulevad munad defektiga.

Kasutatud allikad.
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://www.wildlifetrust.org.uk/
http://surrey-arg.org.uk/
http://www.lemmik.ee/
www.wikipedia.org