Valgepõsk-lagle

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis.[b] III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

[b]Millal võib Eestis kohata... Valgepõsk-laglet võib Eestis kohata peamiselt tema rändepeatuste aegu sügisel ja kevadel. Vähesel määral on meil ka pesitsevaid paare.

Välimus. Nagu nimigi ütleb, on valgepõsk-laglel valged põsed. Lisaks on valge ka laup. Säravmust osa algab paelaelt ja ulatub õlgadeni. Keha on seljalt kontrastne musta-valge triibuline, samasugused on tiivad. Alakeha ja kõht on helehall, hõbedane-valge.

Segamini võib ajada... Kanada laglega, aga too on valgepõsk-laglest tunduvalt kogukam ja valge on vaid kurgualune.

Levik ja ränne. Valgepõsk-lagle traditsioonilised elupaigad asuvad arktilises vöötmes. Kuni 1971 aastani pesitses ta vaid Gröönimaal, Novaja Zemljal ja Teravmägedes. Talvituma lendavad nad Põhjamere rannikule.
Eesti asub valgepõsk-laglede rännuteel ja on neile ilusatele lindudele oluliseks peatuspaigaks oma rännakul. Aprilli keskpaigast peatuvad Eestis arvukad rändeparved, kelle koguarvukus kevadeti küündib 190 000-200 000 linnuni. Sügisrändel peatuvate lindude arv on tunduvalt väiksem, jäädes 70 000-75 000 vahele.

Kus võib kohata... Valgepõsk-laglet võib kohata merelähedastel põdudel, heinamaadel ja rannaniitudel.

Eluiga. Vanim teadaolev valgepõsk on elanud 24 aasta vanuseks.

Eluviis. Eluviis on valgepõsk-laglel seotud mere ja merelähedaste piirkondadega. Sealt saab ta toidu ja seal kasvatatakse üles järgmine põlvkond.

Pereelu. Oma traditsioonilistel pesitsusaladel pesitsevad valgepõsk-lagled kuni 300 meetri kõrgusel merepinnast kaljujärsakutel suurte kolooniatena. Eestis on valgepõsk-lagle pesitsemine seotud väikeste meresaarte, laidude ja rahudega. Juuni alguses muneb emaslind 4-6 kergelt läikivat muna ja haub neid 24-26 päeva. Isaslind täidab sel ajal valvuri ülesandeid. Tavaliselt pärast tibude sündi ühinevad mitu peret omavahel ja elavad ühtse perena kuni kogunemiseni rändeparvedesse augustis-septembris.

Toidulaud. Suuremalt osalt taimetoiduline. Toidulauale kuuluvad paljud haljastaimed, rohi ja nende seemned, aga ei ütle ära ka väikestest vähilistest ja muust sarnasest.

Vaenlased. Nagu teistel maaspesitsejatel,on ka valgepõsk-laglel vaenlasi üleliiagi. Siia nimekirja võib kirjutada praktiliselt kõik suuremad ja väiksemad kiskjad ja kotkad takkapihta. Näiteks võib talvel mõnele merelaiule üle jää tulnud ja kevadel sinna jäänud rebane korraldada muidu rikkalikus laiu-linnuriigis tõelise katastroofi.

Arvukus. Valgepõsk-lagle on hea näide kaitsemeetmete tõhususest ohus oleva liigi päästmiseks. Käesoleval ajal loetakse Läänemerd ületavate rändeparvede koguarvuks vähemalt 250 000 paari ja see number näitab tõusutendentsi. Eestis pesitseb valgepõsk-lagle alates 1981 aastast ja on tasapisi tõusnud 100-110 paarini.

Iseärasused. Üha suurematest rändepavedest on saamas rannalähedaste põllumeeste süvenev peavaluallikas. Kevadel haljendama löönud viljapõllule laskunud mitmesajapealine või suuremgi laglejõuk võib hävitada lootuse saagile hämmastava kiirusega. Taanis on näiteks üritatud olukorda kergendada isegi spetsiaalselt lagledele saartel põldusid rajades.

Kasutatud allikad.
www.bto.org
www.euring.org
www.eol.org
C-F Lundevall, M Bergström “Põhjamaa linnud”, Varrak 2005
Tiit Randla „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.
Omaenda kogemused-teadmised.