Laulurästas

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Laulurästas saabub tavaliselt märtsi lõpul või aprilli algul. Põhjapoolsete lindude ränne kestab mai alguseni. Sügisene ränne algab lindudel augusti teisel poolel ja kestab oktoobrini.

Välimus. Ülapool on linnul pruun, alapool valge, tihedate ovaalsete tähnidega. Kaenlasulestik on ruuge. Emas- ja isaslind on sarnased.

Segamini võib ajada... Vainurästaga ja hoburästaga. Hoburästa kõrval on ta veidi väiksem ja värvilisem. Vainurästal on tiivaalused punakamad kui laulurästal.

Levik ja rändamine. Pesitseb kogu Euraasias. Peamised talvitusalad on Atlantilises- ja Lõuna–Euroopas ning Põhja-Aafrikas. Kuna ta on hea lendaja, võib ta peatumata lennata pikki vahemaid. Inimese poolt on levikut laiendatud Uus-Meremaale ja Austraaliasse.

Kus võib kohata... Laulurästas on Eestis üks arvukamaid metsalinde. Elupaikadeks on tal niisked kuusikud, kuid ka kuuse aluspuistuga männikud, sookaasikud, puisniidud ja lehtmetsad. Samuti võib teda kohata linnaparkides ja kalmistuil.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat. Pikim teadalev eluiga on pea 11 aastat.

Eluviis. Maas lind hüppab või jookseb. Ärevuses tõmbleb tiibadega või naksutab nokka. Ta ei moodusta suuri parvi. Peitub osavalt. Laul on huikav, vilistav. Ta laulab tavaliselt tund aega liikumatult kuuse ladvas, harva on kuuldud laulu ka lennul. Tavalise laulu kõrval eristatakse territooriumilaulu ja võitluslaulu.

Pereelu. Laulurästas on monogaamne lind. Linnud, kes talvituvad, hõivavad pesitsusterrititooriumi tagasissaabumisel, paigallinnud aga laulavad territooriumil talve läbi. Pesa asupaik võib olla mitmesugune. Eelistatuim pesapuu on siiski kuusk, sest selle okstes on pesa kaitstud niiskuse, vihma ja päikesekiirte eest. Pesa hakkab laulurästas ehitama 10–15 päeva peale saabumist; ehitab emaslind, isaslind ainult aitab vähe. Pesa koosneb kuivanud rohust ja lehtedest, samblikust ja peentest oksaraagudest. Pesa sisekiht näib papitaolse kõva massina. Pesas on tavaliselt 4–5 muna. Esimene pesitsus toimub tavaliselt aprillis-mais ja teine juunis. Haudumist alustab emaslind peale viimase muna munemist. Haudeaeg on 11–14 päeva. Pojad kooruvad päeva paari jooksul. Esimestel päevadel soojendab emaslind poegi pidevalt. Toidavad mõlemad vanemad. Peale poegade koorumist muutuvad mõlemad vanalinnud, pesa lähedale sattunud inimest rünnatakse ja võidakse üle puistada väljaheidetega. Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 2 nädala vanuselt, suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitu otsib maas kuivanud lehtedes tuhnides. Kevadel ja suve algul toitub ta putukatest, näljatest ja tigudest. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ka marju. Rände ajal sööb seemneid. Poegade toiduks on vihmaussid, putukad, nälkjad.

Vaenlased. Täiskasvanud linde ohustavad kassid, kakud ja pistrikud, pesa ohustavad  harakad, pasknäärid ja oravad.

Arvukus. Eestis pesitseb 200-400 tuhat paari, Euroopas elab 20-36 miljonit paari.

Iseärasused. Oskab ca 100 laululõiku. Laulud kopeerib peamiselt teistelt.

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0804rastad
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.wikipedia.org