Must-toonekurg -- must graatsia

Kaitse Eestis. I kategooria ( I kategooria liigid on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline) Nende pildistamine jms tegevus ilma eriloata on keelatud.

Millal võib Eestis kohata... Isaslinnud saabuvad Eestisse aprilli alguses enne jää ja lumesulamist, emaslinnud paar nädalat hiljem. Talvituma lendavad augusti lõpul – septembri algul. Emaslinnud lendavad ära varem kui isaslinnud.

Välimus. Sulestik on must, tugeva purpurrohelise läikega, rinnast sabaaluseni valge.  Nokk ja jalad punased. Noorlinnul on sulestik tumepruun, nokk ja jalad oliivirohelised kuni hallikasroosad. Punaseks muutub nokk teiseks eluaastaks.   Isas- ja emaslind on sarnased. Samuti pole vanalinnu nokk kogu aeg punane. Rände ajal ja talvel on vanalinnu nokk pruunikam, paaritusajaks värvub erkpunaseks.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole.

Levik ja rändamine. Levik ulatub Lääne-Euroopast Kaug-Idani. Talvitumisalad ulatuvad Vahemeremaadest ekvaatorini. Rändab üksikult või väikestes salkades.

Kus võib kohata... Pesapaigad asuvad suuremates metsamassiivides inimasutustest kaugemal. Eelistatumad on lodumetsad ja segametsad, kuid ka nõmme-männikud.

Eluiga. Võivad elada kuni 18 aastaseks.

Eluviis. Pesaehituseks valivad linnud vana ja tugevate okstega puu, mille läheduses asuvad madalad, varjulised veekogud. Puule peab olema ligipääs ühelt poolt. Kogu suve käibki kordamööda haudumine, poegade toitmine ja valvamine.

Pereelu. Pesa teeb tavaliselt kõrge ja haralise puu otsa. Pesa ehitatakse okstest, mida seob muld või savi. Pesa sisemus vooderdatakse samblaga. Peale naasmist hakkab isaslind kohe pesa kohendama, et võita emaslinnu poolehoid. Kõikidele isaslindudele paarilist ei jätku. Paari moodustumisel muneb emaslind 2 – 5 muna, mida vaheldumisi hautakse ligi viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanematest alati pesa juures. Kui pojad on poole kuu vanused, jäetakse neid siiski ka tihti üksi pesale. Poegi toidetakse enam-jaolt kaladega, mis oksendatakse välja. Samuti võivad vanalinnud palavate päevadega poegadele vett pugus kohale kanda. Augusti keskel lendavad pojad pesast välja, kuid käivad veel nädala- paari jooksul pesas ööbimas. Pooled pojad võivad ennem aastaseks saamist hukkuda.

Toidulaud. Toiduks on kalad, kahepaiksed, putukad. Isaslinnud võivad toidu otsimiseks lennata pesast kuni 25 km kaugusele.

Vaenlased. Röövloomad ning -linnud ja halvad ilmastikuolud ohustavad sündinud poegi. Samuti võivad röövloomad ja röövlinnud “varastada” mune.

Arvukus. Eestis 100 – 115 paari, Euroopas 7.800 - 12.000 paari.

Iseärasused. Väidetavalt ainus kureliik maailmas, kes pole inimeste lähedusse elama asunud.

Kasutatud allikad.
http://www.kotkas.ee/Mustkurg.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leh … =tooni2805
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.birdlife.org