Tuttlõoke
Koostanud: Kai Mäesepp
FOTO: Remo Savisaar
Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.
Millal võib Eestis kohata... Eestis paikne lind.
Välimus. Hallikaspruuni värvi, puguala ja rinnal on sulestik läbitud tumedamate triipudega. Peas teravatipuline suletutt, mis on isaslinnul suurem kui emaslinnul. Emas- ja isaslinnu sulestik on samasugune.
Segamini võib ajada... Põldlõokesega, tuttlõoke on põldlõokesest veidi suurem ja põldlõokesel on välimised sabatiivad valged.
Levik ja rändamine. Levinud on ta Euroopas, Põhja Aafrikas ja Aasias.
Kus võib kohata. Tema meelispaikadeks on lagedad ja kuivad kultuurmaastikud, kesapõllud, nõmmed, loopealsed.
Eluiga. Tuttlõokese eluiga on kuni 5 aastat.
Eluviis. Tuttlõoke tegutseb peamiselt maapinnal, harva tõuseb õhku. Inimesi lubab endale võrdlemisi lähedale. Laulab peamiselt maas, õhus laulab tiibu väristades. Vahel laulab ka kõrgemal kohal. Laul meenutab põldlõokese laulu, kuid on sellest vaiksem ja lühem.
Pereelu. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse. Ehitab emaslind, isaslind toob pesamaterjali kohale. Mune on 35 mais või juunis. Haub emaslind 1213 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 14. päeval ja saavad lennuvõimelisteks 1618 päeval.
Toidulaud. Putukad, seemned, eriti taimede rohelised osad.
Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.
Arvukus. Eestis pesitseb 20 - 50 paari, Euroopas 3,6 - 7,6 miljonit paari.
Iseärasused. -
Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://blx1.bto.org/birdfacts/grptexts/larks.htm
http://fi.wikipedia.org/wiki/
http://www.birdid.org.uk
V. Rootsmäe, H. Veroman Eesti laululinnud, Valgus 1974
www.birdlife.org
Kommenteerimiseks logi sisse!
|
Tuttlõoke Galerida cristata
Kehapikkus. 18 19 cm.
Kaal. 4 g.
Tiibade siruulatus. 34 cm.
|