Kivitäks

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Kivitäks pole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Esimesed kivitäksid saabub Eestisse aprilli keskel. Suurem ränne toimub aprilli lõpus, mai alguses. Sel ajal toimub ka põhjapoolsemate asurkondade läbiränne. Lind lahkub meilt augusti lõpus, septembri alguses. Viimaseid rändajaid võib kohata isegi oktoobris.

Välimus. Kivitäksile on iseloomulik suur valge laik saba päranipuala peal ning lai must vööt sabatipus, moodustades musta T-kujundi. Tiibade alakülg helehall. Isalind on kevadel ja suvel tuhkhalli ülapoole, mustjate tiibade, musta triibuga silma-ja kõrvaalal, valge kulmutriibuga ning ookerkollaka puguga. Emalind on tunduvalt heledam, ülalt liivakarva hall, alapool ookerjas, silmalaik ja tiivad pruunid. Juulis-augustis sulgivad linnud puhkesulestikku, nii et linnu sugu ja vanust on väga raske määratleda. Sügisel on kõik linnud pruunimad, alapoolelt liivakarva, tiivad tumedad, laiade kuldkollaste suleääristega. Kehahoid on püstine, maas kulgeb hüpeldes, lend on madal ja lühimaaline. Peatub tihti kividel, postidel ja mujal väljaulatuvail kohtadel, nõksutab ühtelugu keha ja viibutab saba.

Segamini võib ajada... Sarnaseks liigiks on kadakatäks. Kadakatäksi saba on lühem ja sellel pole sellist iseloomulikku valget laiku musta T-kujundiga, nagu on kivitäksi sabal. Kadakatäksil on hele kulmutriip laiem kui kivitäksil.

Levik ja rändamine. Lääne-Eestis kiviklibusel rannal tavaline, sisemaal väikesearvuline haudelind. Pesitsusala ulatub kaugele põhja, isegi Põhja-Jäämere saartele. Talvitub Ida ja Kesk-Aafrikas. Üksikuid isendeid on leitud talvitumas ka Portugali põhjaosas ja Inglismaal. Põhiline rändeaeg on öösiti, harva ka päeval. Rännatakse väikeste salkadena.

Kus võib kohata... Lindu võib sageli kohata kivisel avamaastikul: kivistel randadel, nõmmerabades ja nõmmedel, samuti kultuurmaastikul: põlluservadel, karjamaadel, kivimurdudes, liivaaukudes, turbasoodes, varemetes, ehitistel, kiviaedadel ja asulates.

Eluiga. Kivitäksi eluiga on kuni 7 aastat

Eluviis. Tegutseb aktiivselt ka öösiti. Kivitäks ei ole agar laulja. Tema lauluperiood on laululindude seas lühim, kestes tulekust kuni mai alguseni. Laul on 2-3 sekundit kestev vilesegune krigin. Armastab laulda kõrgemal kohal, nagu näiteks katusel, traadil, aiapostil, kivil. Peamiseks lauluajaks on hommiku- ja õhtutunnid, laulmas võib teda aga kuulda ööpäev läbi.

Pereelu. Pesa ehitatakse sobivasse õõnsusesse: kivihunnikusse, hoone prakku, kännu juure alla, maapinna lohku, puuriita, kiviaeda ja mõnikord ka pesakasti. Pesa ehitab üldjuhul emalind, mõnikord võib teda ka isalind aidata. Pesa ehitatakse võrdlemisi suur ja kohev, pesamaterjaliks on kuivad kõrred, taimevill, suled ja karvad. Pesas on 5-7 valkjassinist muna, millel võib harva esineda ka roostjaid tähne. Haub ainult emalind ja isalind viibib läheduses. Emalind lahkub tihti pesalt toitu otsima. Haudeaeg 13-14 päeva. Poegade toitmisest võtavad mõlemad vanalinnud osa. Esimestel päevadel on agaram toitja emalind, hiljem lülitub ka isalind aktiivsesse tegevusse. Putukaid hangitakse maapinnalt või lühiajalistel lendudel. Ohu korral võivad pojad pesalt lahkuda juba 9. elupäeval, tavaolukorras alles 15. elupäeval. Pesalt lahkudes ei oska pojad veel täielikult lennata.

Toidulaud. Toitub putukatest ja muudest väikestest selgrootutest (sajajalgsed, limused, röövikud, vastsed), sügise poole ka marjadest.

Vaenlased.* Nugis, vares.

Arvukus. 2-4 miljonit paari üle Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa, Eestis 15000-30000 paari.

Iseärasused. Kivitäksi juures on harva täheldatud ka bigaamiat, kus üks isalind võib korraga toita mitme pesakonna poegi. Kivitäksil on komme lennata inimeste ees, tehes alatasa peatusi.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.eoy.ee
L. Rootsmäe, H. Veroman „Eesti laululinnud“, “Valgus“ 1974
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
P. Hayman, R. Hume „Linnusõbra taskuraamat“, Varrak 2004
J. Elphick, J. Woodward „Linnud“, DK 2003
G.Creutz „Singvögel“, Urania-Verlag 1971