Lõopistrik

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria: (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Lõopistrikku võib Eestis kohata märtsist septembrini.

Välimus. Lõopistrik on suhteliselt väike pistrikuline. Linnu ülapool on paasi-karva hall, alapool aga valge selgete tumedate triipudega. Tiivad on piklikud ja teravad. Saba on suhteliselt lühike.

Segamini võib ajada... Rabapistrikuga, kuid viimane on suurem ja tal puudub silmatriip ja oranzhid 'püksid'. Lennupilt sarnaneb piiritajaga, kuid lend ise on pistriku moodi ja pistrik on ka suurem.

Levik ja rändamine. Lõopistrik on levinud kogu Euroopas ning Aasias, juhusliku külalisena võib ta sattuda ka Alaskale. Lõopistrik talvitub Aafrikas. Eestis on lõopistrik suhteliselt vähearvukas haudelind.

Kus võib kohata*. Eestis võib teda kohata kõikjal.

Eluiga. Lõopistriku eluiga on keskmiselt 10 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 15 aasta.

Eluviis. Lõopistrik eelistab elupaikadena avamaastikke, tundrat ja taigat. Eestis rajab ta pesa looduslikult mitmekesistele ava- ja kultuurmaastikele, mis külgnevad metsade ja puistutega. Pesitsusterritooriumid on püsivad. Lõopistrik kasutab pesitsemiseks teiste lindude, peamiselt vareste ja ronkade, pesasid.
Lõopistrik suudab lennata kiiresti ja ta on väga osav manööverdaja õhus: tema saagiks langevad isegi pääsukesed ja piiritajad. Jahti peavad õhtupoolikul.

Pereelu. Lõopistrik on monogaamne. Paaritumismängude osana demonstreerivad linnud suurepäraseid õhuakrobaatikaoskusi. Pesitsushooaeg on suhteliselt hiline: juunis-juulis. Täiskurnas on 2-4 muna. Haudumine algab pärast esimese muna munemist ning kestab keskmiselt 28 päeva. Haub valdavalt emane. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30-35 päeva vanuselt. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkumise järel harjutavad pojad saagipüüdmist aeglaste mardikate peal peal enne, kui nad kiiremaid putukaid nagu kiile jne püüdma hakkavad. Suguküpseks saavad noored pistrikud 2 aastaselt.

Toidulaud. Lõopistriku peamiseks toiduks on suured õhuputukad: kiilid, liblikad. Tema saagiks langevad ka väiksemad linnud. Pesitushooajal peab ta äsja lennuvõimeliseks saanud noorlindudele aktiivsemat jahti, kuna oma pesas kasvavad pojad vajavad rammusamat toitu.

Vaenlased. Vaenlaseks on suuremad röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 500-900 paari, Euroopas 71.000-120.000 paari.

Iseärasused. Suitsu- ja räästapääsukesel on lõopistriku jaoks spetsiaalne hoiatushüüd.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
www.peregrinefund.org
http://identify.whatbird.com
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
http://www.hawk-conservancy.org/