Kivinugis

Kaitse Eestis. Kivinugis ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kivinugis elutseb asulate lähistel või isegi päris inimasustustes sees. Looduslikust keskkonnast eelistab kultuurmaastikke ja hõredamaid mäestikumetsi.

Eluviis. Kivinugis tegutseb rohkem maapinnal, puude otsa ronib harvemini. Jahti peab öösiti, päeval peatub kas mõnes küünis või muidu varjulises kohas kivihunnikus. Territooriumi märgistavad väljaheidetega, mille jätavad tihtipeale mõnele maapinna kõrgemale kohale.

Segamini võib ajada. Metsnugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jälgedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad.

Levik ja arvukus Eestis. Kivinugis elab kogu Euroopas ja Kesk-Aasias, Eesti ja Taani on kivinugise põhjapoolseimaks levikupiiriks. Kui 1998. oli kivinugis veel Eesti punase raamatu loom ja neid arvati eestis elavat vaid mõnes harvas kohas, siis 2003. aastast on kivinugis jahiuluk, sest tema leviala laienes. Täpne eesti arvukus ei ole teada, kuid arvatakse, et teda on vähem kui metsnugist.

Eluiga. Vabas looduses on keskmine eluiga 3 aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. Vangistuses võib elada 2 korda vanemaks.

Pereelu. Emaste ja isaste territooriumid tavaliselt kattuvad, pakkudes ühele loomale mitut partnerivalikut. Paaritumine toimub suvel, pojad sünnivad järgmisel kevadel (märtsis-aprillis). Kogu tiinusaeg on 230-275 päeva pikk, kuigi loode hakkab arenema alles poole aasta pärast.. Emane sünnitab 3-4 pimedat ja karvutut poega. Imetab ta neid ca 2 kuud. Peale seda jäävad pojad veel emase juurede, kes õpetab neile jahipidamist. Suve lõpuks on pojad juba iseseisvad. Suguküpseks saavad noorloomad 15-27 kuu vanuselt, harva ka varem.

Toidulaud. Kivinugis sööb peaaegu kõike, kuid eelistab siiski loomset toitu. Tema menüüsse kuuluvad väiksed imetajad, linnud (peamiselt linnupojad ja munad). Söövad ka kahepaikseid ja selgrootuid. Suvel viljade küpsemise ajal maiustavad ka marjadega. Osades paikades koosnebki kivinugise suvine menüü peamiselt taimsest toidust. Kui toitu on vähe, söövad kivinugised ka raipeid. Võimalusel käivad kanalates kanu varastamas ja peidavad toidu, mida kohe ära süüa ei jõua, hilisemaks söömiseks ära.

Vaenlased. Kivinugised võivad langeda suuremate röövlindude ja imetajate saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kivinugis on tuntud sellepoolest, et ta närib läbi automootori juures asuvaid juhtmeid ja voolikuid. Osades kohtades on see nii tõsine probleem, et selle vastu on müügil vastav aine, mille kasutamine nugised autost eemal hoiab.

Kasutatud allikad.
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Wikipedia
http://itech.pjc.edu/sctag/