Baleaari tormilind

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena pesitsusperioodil märtsist juunini, vähem peale pesitsusperioodi lõppu. Peamiselt võivadki meile sattuda mittepesitsevad isendid, kes hulguvad pesitsusperioodil ringi.

Välimus. Baleaari tormilinnu tiivad on suhteliselt pikad. Ta ülapoole sulestik on tumepruun, alapoolel on see heledam määrdunud hallikasruuge. Alapoole sulestikul on isenditi erineval hulgal tumedamaid laike. Üldjoontes ongi baleaari tormilinnu alapoole sulestiku värvus isenditi väga muutlik. Üla- ja alapoole sulestiku üleminek ei ole selgelt piiritletud. Sabaalune ja kaenlasulestik on tumedad.

Segamini võib ajada... Põhja-tormilinnuga, kuid baleaari tormilinnu jalad on pikemad ja ulatuvad lennul üle sabaotsa. Ka on põhja-tormilinnu ülapoole sulestik musta värvi. Teise vahemere tormilinnu yelkouan’i alamliigi sulestik on kontrastsem ja üle küünarsulgede kulgeb tume vööt. Tumedamad baleaari tormilinnud on peegel-tormilinnust eristamatud.

Levik ja rändamine. Baleaari tormilind on vahemere tormilinnu alamliik, kes pesitseb kitsalt ainult Baleaari saarestikus. Osad süstemaatikud peavad kumbagi alamliiki iseseisvaks liigiks. Kolooniad asuvad ainult 5 saarel: Mallorca, Minorca, Ibiza, Cabrera ja Formentera. Hajub peale pesitsemist laiali üle Vahemere. Suurem osa linde suundub esialgu edasi põhja poole kuni Briti saarteni, ennem kui suundub talvituma Atlandi ookeanile Aafrika läänerannikule.

Kus võib kohata... Pesitsusperioodil Baleaari saarestikus kaldajärsakutel. Vahest nähakse teda suuremal arvul parves laevadelt või neemedelt, eriti sügiseti.

Eluiga. Teadaolevalt vähemalt 23 aastat.

Eluviis. Enamuse aastast veedab baleaari tormilind ulgumerel, sageli maast kaugel. Maismaad kasutab valdavalt vaid pesitsemise ajal. Toiduotsingul liigub ta siiski võrreldes teiste tormilindudega maismaale lähemal. Baleaari tormilind kalastab päevasel ajal parvena rannikuäärses meres. Enamasti hangib ta toidu veepinnal ujudes, kuigi võib edukalt sukelduda või ka õhust vette söösta. Baleaari tormilind on merel vaikne, kuid öösiti muutub ta pesitsuskolooniates väga häälekaks. Ta on sotsiaalne liigikaaslastega ka väljaspool pesitsushooaega. Pesitsusjärgselt liiguvad täiskasvanud linnud enamuses Hispaania idarannikule. Enamik linde sulgib Biskaia lahel.

Pereelu. Baleaari tormilinde võib pesitsuskolooniates kohata enamuse aja aastast. Väljaspool pesitsushooaega külastavad pesitsuspaiku üksikult kas veel mitte pesitsusealised või pesitsushooaja vahelejätnud linnud. Pesitsema saabuvad esimesed baleaari tormilinnud juba veebruaris, enamus siiski märtsis. Paarid on monogaamsed ja eluaegsed. Pesitseb kolooniatena kaldajärsakutele ja kaljudele pinnasesse rajatud urgudes. Pesamaterjali on urus minimaalselt. Baleaari tormilinnul on kurnas ainult 1 muna. Haudumine kestab 48-52 päeva ja hauvad mõlemad vanalinnud pikkade vahetustega. Poega soojendatakse algul mõned päevad, hiljem on ta päeva ajal üksi.  Poega toidavad mõlemad vanalinnud. Ennem lennuvõimestumise saavutamist toidetakse teda vähem. Öiseks pesast lahkumiseks on noor tormilind valmis 65-70 päeva pärast koorumist. Noored baleaari tormilinnud ei alusta pesitsemisega varem, kui kolmandal eluaastal.

Toidulaud. Baleaari tormilinnu toiduks on kalad (peamiselt sardiinid ja anšoovised), kalmaarid ja vähilaadsed. Poegi toidetakse väljaöögatud poolseedunud toidu ja puguõli seguga.

Vaenlased. Pesitsevad kohtades, kus maismaakiskjad puuduvad või on neid vähe. Pesitsemist on hakanud ohustama puhkekeskused, mis on rajatud pesitsuspaikade lähedusse ning neist levivad kassid ja rotid. Looduslikest vaenlastest ohustavad pesi tuhkrud ja metsikud kassid. Mõnedes kolooniates konkureerivad pesitsuskohtadele küülikud. Pesade külastamine öösiti vähendab suurte kajakate ründeohtu. Linde ohustab ka traalidega kalapüük.

Arvukus. Euroopa ainus merelind, kelle olukorda hinnatakse kriitiliselt ohustatuks. Euroopas pesitsevate paaride arvukust hinnatakse ainult 2-2,4 tuhandele paarile. Üheksakümnendate algusega on pesitsevate paaride arv vähenenud kolmandiku võrra. Kogu populatsiooni suurust hinnatakse 8-10 tuhandele linnule. Mõned eksperdid hindavad baleaari tormilinnu arvukust eespool mainitust isegi väiksemaks. Eestis on baleaari tormilindu kohatud 1 kord.

Iseärasused. Noka kohal asuvad torukesed, mille kaudu hingavad. Need toimivad ka soolanäärmetena  liigse soola väljutamiseks organismist.
Baleaari tormilinnul ei ole kommet järgneda laevadele ja paatidele.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.birdlife.org
http://www.bbc.co.uk/devon/content/arti … ture.shtml
http://www.coe.int/t/dg4/cultureheritag … f06_en.pdf
http://www.cms.int/bodies/COP/cop8/docu … _org_S.pdf
http://www.cebc.cnrs.fr/publipdf/2008/LAO34.pdf
www.eoy.ee
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000