Kõrbeleevike

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Väga haruldase eksikülalisena aprillist augustini.

Välimus. Kõrbeleevike on väike ümaravõitu vintlane, kel lühike ja väga jäme nokk. Hundrüüs on isaslinnud väga värvikad oma punase noka, halli pea ja kaela ning helepruuni ülapoolega. Rind, päranipuala, tiibade keskosa ja saba on roosad, sabaots jälle pruunikas. Alatagakeha on valkja tooniga. Emaslinnul on need alad, mis isaslinnul roosad, kollakaspruunid. Ümber silma on valge ring. Talvisel perioodil on mõlemad sugupooled ja noorlinnud väliselt nagu pleekinud pesitsusaegsed isaslinnud.

Segamini võib ajada... Hundrüüs isaslindu ei aja teiste liikidega segamini. Puhkesulestikus on  kõrbeleevikesel sarnasust karmiin- ja männileevikeste emaslindudega, kuid nende tiibade sulestik on tumedam pruun valkjate suleääristega.

Levik ja rändamine. Kõrbeleevike on levinud Põhja-Aafrikas, Lähis- ja Kesk-Idas ja Kesk-Aasias. Euroopas kohtab teda ainult Hispaanias. Osades piirkondades on kõrbeleevike paigalind, kuid sageli toimub pesitsusjärgne hajumine pesitsuspiirkonnast tunduvalt laiemale alale. Aasias pesitsevad kõrbeleevikesed lendavad talveks Pakistani, Hispaania linnud Aafrikasse. Ränne on sageli seotud toidunappusega.

Kus võib kohata... Kivi- ja poolkõrbetes.

Eluiga. Eluea andmed ei ole kättesaadavad. Lähtudes sarnaste liikide andmetest võib kõrbeleevikese eluiga ulatuda 10 aasta kanti.

Eluviis. Elutsedes soojades ja kuivades subtroopilistes regioonides talub kõrbeleevike väga kõrgeid päevaseid temperatuure. Elukohana eelistab ta valdavalt tasaseid või nõrgalt künklikke alasid, kus kruusane või kivine pinnas on kaetud ainult vähese rohu ja põõsastega. Elades kuivas piirkonnas vajab kõrbeleevike vähemalt kord päevas juurdepääsu joogiveele. Joogivesi ei pea elukoha juures paiknema, vaid kõrbeleevike on eelistatult õhtuti sinna valmis kaugemaltki lendama. Tavaliselt toimetab maapinnal,  kus võib kaevata üpris sügavalt pinnasesse seemnete leidmiseks. Kõrbeleevike on väga hea varjevärvusega ja kartmatu. Teda ei peleta kergesti lendu ja sellega on ta raskesti märgatav.

Pereelu. Pesitsuse algus võib kõrbeleevikesel kõikuda sõltuvalt kevade temperatuurist. Soodsamal ja soojemal aastal võib see alata juba veebruaris, ebasoodsamal võib nihkuda isegi aprilli. Põhjapoolsetel levikualadel algab pesitsus alles mais. Kõrbeleevikestel võtab kurameerimisperiood aega 4-6 päeva. Pesaehitusele kulub ligilähedaselt sama palju ehk 2-6 päeva. Sellega võib jämedalt öelda, et paariliste kohtumisest kuni munemise alguseni võtab laias laastus aega ligi kaks nädalat. Pesa ehitatakse lohku, mis asub kaljupraos, kivide all või vahel. Pesa koosneb korrapäratult asetatud kõrtest, juurtest ja raagudest, mis vooderdatud kuiva rohu ja karvadega. Nii pesa ehitab kui ka mune haub ainult emaslind, keda isaslind haudumise ajal toidab. Kurnas on 3-6 muna ja haudeperioodi pikkus 11-14 päeva. Pesas olevaid poegi toidavad mõlemad vanemad. Kui pojad lennuvõimestuvad 13-14 päeva peale koorumist ja emaslind asub teise kurnaga tegelema, siis poegade eest hoolitsemine jääb ainult isaslinnu peale.

Toidulaud. Seemned, oras või madalakasvuline noor rohi ja taimelehed. Pesitsusperioodil on menüüs ka putukad.

Vaenlased. Pesi ohustavad enim maismaakiskjad, nagu mäger ja rebane. Täiskasvanud kõrbeleevikesi ohustavad kõige enam väiksemad kullilised.

Arvukus. Eestis on kõrbeleevikest kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb hinnanguliselt 10-21 tuhat paari kõrbeleevikesi. Peamine pesitsusala asub Kanaari saartel 10-20 tuhande paariga. Mandri Hispaanias ulatub arvukus ainult 300-500 paarini.

Iseärasused. Vintlase noka ehitus on eriline tänu spetsialiseerumisele tugeva kestaga seemnete söömiseks. Suulaes on neil kummalgi pool keskjoont vagu. Seeme surutakse ühte vakku ja lõigatakse alanoka terava servaga sellesse soon. Kui nokaserv on sisse lõikunud, siis pöörab keel seemne suus ringi ja koorib samaaegselt ringipööramisega pöörlevalt seemnelt kesta maha. Puhas seeme neelatakse alla, aga kest sülitatakse välja.
Kõrbeleevikese vanalindudel on, nagu leevikestelgi, nokalahu kummalgi serval paun poegadele lisatoidu toomiseks.
Kõrbeleevikese hääl meenutab mängupasunat.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
http://www.eeza.csic.es/eeza/documentos … anetes.pdf
http://80.57.161.240/birdz/doc2.cfm?trs … er%20Finch
http://my.ort.org.il/holon/birds/bl13.html
http://www.povodok.ru/encyclopedia/brem … t3384.html
www.eoy.ee
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000