Laisaba-änn

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Harv läbirändaja kevadel aprillis-mais ja sügisepoole juulist oktoobrini.

Välimus. Laisaba-änn on umbes tõmmukajaka suurune, olles ännidest vaid suurännist väiksem. Laisaba-ännil esineb nii heledat kui ka tumedat vormi. Tume vorm on üleni tumepruuni sulestikuga. Heledal vormil on keha ülapool pruunikasmust, keha alapool, rind ja kaelus valged. Valge ja tumeda ala üleminek ei ole selgepiiriline. Pealae mustjaspruun ala ulatub üle silma. Lennul paistab hoosulgedel heledam triip. Keskmised saba tüürsuled on umbes 5 cm pikkused, iseloomulikult nürid, keerdus ja laiatipulised, moodustades nagu jämedama tombu. Puhkesulestikus on laisaba-änni pea ja rind üleni pruunikirjud. Noorlindude sulestiku põhitoon varieerub laias ulatuses alates pigimustadest lindudest valdavalt tumepruunideni ning teise äärmusena laiade helehallide suleääristega heledate lindudeni. Noorlindude sulestikud on täpilised, alaosas pruunid, beežid ja valged põikitriibud. Täiskasvanule omane sulestik ei kujune välja ennem 4 aastat.

Segamini võib ajada... Söödikänniga, kuid heledamal laisaba-änni vormil on nägu kollakam ja rinnal vööt, ülapool, sabaalune ja pugualad tumedamad mustjaspruunid. Tumedamat harva esinevat laisaba-änni vormi saab söödikänni tumedamast vormist eristada ainult roosa nokatüviku järgi. Väga raske on laisaba-änni noorlinde eristada söödikänni ja pikksaba-änni noorlindudest.

Levik ja rändamine. Laisaba-änn leviala piirneb Gröönimaa, Põhja-Venemaa Siberi tundra, Põhja-Ameerika Alaska lääne- ja põhjaosa rannikualade ning Kanada põhjapoolsete saartega. Talvitub Edela-Aafrika, Austraalia ja Peruu vetes. Euroopas pesitsevad linnud talvituvad Aafrika ranniku lähistel.

Kus võib kohata... Suvel arktilises mereäärses tundras ja saartel, talvel troopikas avamerel.

Eluiga. Eluea pikkuse vahemikuks pakutakse 10-15 aastat. Täpsemad andmed ei ole kättesaadavad.

Eluviis. Laisaba-änn pesitseb peamiselt rannikupiirkonnas, kuigi sel perioodil on tema toiduratsioonis vähe veega seotud toitu. Pesitsuskohaks sobivad talle ka tundrasood ja tundrajärvekeste kaldad. Pesitsemise ajal moodustavad lemmingud tema toiduratsioonist kuni 90%. Neid loomi kütib ta maapinnal liikudes või lennult 3-10 meetri kõrguselt pikeerides. Laisaba-ännid on võimelised lemminguid ka urgudest välja kraapima. Vähesel määral tarvitavad aastaringselt toiduks teisi linde. Siinjuures on ta agressiivsem kui söödikänn, tappes isegi väiksemaid kajakaid. Neid on nähtud ohvriks sattunud linde vee alla surumas ning uputamas. Talveperioodil kiusavad teisi merelinde, et sundida neid allaneelatud toitu välja öökama. Sageli järgneb toitumisel laevadele või teiste lindude parvedele.
Laisaba-ännid on väga territoriaalsed ja oma suurt territooriumi vajavad nad nii lembemängudeks, pesitsemiseks kui ka suurema osa toidu hankimiseks. Asustustihedus ei ületa 6-8 paari ruutkilomeetril. Väga territoriaalse liigina ei ole nad võrreldes teiste ännidega kunagi koloniaalsed. Nad on vastupidi äärmiselt ründehimulised teiste ännide vastu, kaitstes oma territooriumi viimast nurgakestki. Võrreldes enamiku ännidega on nad aga harva agressiivsed inimeste vastu. Ründab häirijat vastu pead. Kuigi ei suuda tekitada tõsist vigastust on tulemus piisavalt ehmatav ja valus. Rändel on üksikult või väikses parves.

Pereelu. Laisaba-änn on monogaamne, valdavalt moodustuvad paarid juba eelnevatel aastatel koos pesitsenud lindudest. Pesitsemine toimub juunis-juulis. Pesalohk tekitatakse maapinnale jalgadega kraapides ja rinnaga muljudes. Madal pesasüvend vooderdatakse rohu, sambla ja samblikuga. Pesaehituses ja haudumisel osalevad mõlemad vanalinnud. Kurnas on tavaliselt 2, harvemini 3 muna. Mune hautakse 27-28 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad, kuigi peale koorumist algul jäävad isaslindudest suuremad emaslinnud poegi pesa juurde kaitsma ja isaslinnud toovad toidu pessa. Pojad on valmis pesast lahkuma juba paar päeva peale koorumist, kuid ei lahku pesast kaugele. Noorlinnud saavutavad lennuvõime 35-42 päeva vanustena. Vanalinnud lahkuvad pesitsusterritooriumilt kohe, kui noorlinnud on saavutanud iseseisvuse. Laisaba-ännid ei pesitse madalatel lemmingu arvukuse aastatel.

Toidulaud. Suvel valdavalt lemmingud, lisaks teiste lindude munad ja linnud ise. Talvel peamiselt kala, vähem kalmaarid ja vähilised. Siiski tarvitavad vahest ka talvel (ehk aastaringselt) toiduks teisi linde, näiteks väiksemaid kajakaid ja veetallajaid. Poegi toidetakse väljaöögatud lihaga.

Vaenlased. Röövlinnuna on laisaba-ännil suhteliselt vähe vaenlaseid. Vanalindudele võivad ohtlikuks muutuda ainult neist suuremad röövlinnud. Kaitseb pesitsusajal pesa aktiivselt. Poegade peamine ohustaja on polaarrebane. Mune himustavad neist toituvad linnud.

Arvukus. Euroopa asurkond arvukusega 20-50 tuhat paari asub praktiliselt ainult Venemaa territooriumil.

Iseärasused. Saagi tabab ja käitleb ainult nokaga, st jalgu kasutab saagi juures ainult urgude lahtikraapimisel.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.birdid.org/DisplayBirdDetail.asp
http://www.birdweb.org/birdweb/bird_details.aspx?id=188
http://www.natureserve.org/explorer/ser … +pomarinus
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000