Stepi-loorkull

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena aprillist septembrini.

Välimus. Stepi-loorkulli isaslinnu ülapoole sulestik on helehall, pea suunas läheb sulestik peaaegu valgeks. Alapoole sulestik on valge, tiivaotsad 3 pikima hoosule osas mustad. Emaslinnu hoosuled on tumedamad pruunikad, ülapoole sulestik isaslinnust heledama kirjaga. Alapoole valkjas sulestik on kaetud pruunide pikitähnidega. Emaslinnul on lisaks silma all hele laik ja kaelus. Viimane muutub vanusega vähem märgatavaks.

Segamini võib ajada... Kogenematul linnuvaatlejal on üpris raske loorkullidel vahet teha. Stepi-loorkulli isaslind on kõikidest teistest loorkullidest heledam. Stepi-loorkulli emas- ja noorlind eristuvad soo-loorkullist peamiselt ainult heledama “krae” poolest. Samuti on soo-loorkulli hoosulgedel heledamad põikitriibud. Segamini võib kergemini ajada ka välja-loorkulli isaslinnu stepi-loorkulli isaslinnuga, kuid esimese sabajuur on valge.

Levik ja rändamine. Stepi-loorkulli peamine pesitsusala asub Lõuna-Venemaa stepis alates Valgevenest kuni Kasahstanini. Loode suunas võib teda vahetevahel eksikülalisena kohata, teada on pesitsemisjuhtum isegi Gotlandil. Talvitub Põhja-Aafrikas, Indias ja Kagu-Aasias.

Kus võib kohata... Lainjates poolkõrbelistes rohtlates.

Eluiga. Teadaolevalt vähemalt 13 aastat.

Eluviis. Pesitseb kuivadel poolkõrbelistel aladel kuni 2000 meetri kõrguseni. Lemmikpesitsuskohaks on niisked rohumaad, kus on väikseid jõekesi ja järvi või rabasid. Väike osa asurkonnast pesitseb põhjapoolsetel  metsaaladel ja metsatundras. Talvitub lagedates poolkõrbetes, steppides, savannides ja märgaladel. Ränne toimub üksikute lindudena või väikeste gruppidena. Sügisene ränne algab augustis nooremate lindudega, kuid enamus linde lahkub alles septembris-oktoobris.
Stepi-loorkulli jahiterritoorium on küllaltki väike ja sellel järgitakse kindlaid jahimarsruute. Lendab jahti pidades madalal 1-5 meetri kõrguselt. Peab jahti  enamasti üksinda või pesitsusvälisel ajal väikeste gruppidena. Kui jahti ei pea, siis istub sageli jämedatel kõrgetel rohttaimedel. Stepi-loorkulli arvukus sõltub suures osas väikeimetajate arvukusest.

Pereelu. Stepi-loorkulli pesa paikneb avatud maastikel rabades ja steppides. Pesitsema saabub ta lõunapoolsetes piirkondades märtsis, põhjapool aprillis. Pesa asub maapinnal, harvemini vanal roo- või heinakuhjatisel. Sageli on see ainult auk maapinnas, millesse lisatud kuivi kõrsi ja vooderdatud pehme rohuga. Pesa läbimõõt on pool meetrit ja sügavus 15-20 cm. Stepi-loorkullid hakkavad paare moodustama juba rändel. Vanemad paarid püsivad koos sageli aastaringselt nii talvitudes kui ka rändel. Pulmalennuga alustatakse kohe saabumisel. Stepi-loorkullil on kurnas 3-7 muna, tavaliselt siiski 4-5. Emaslind haub mune ligi 30 päeva, mille ajal isaslind teda toidab. Haudumine algab juba peale esimese muna munemist. Esialgu toidab koorunud poegi ja emaslindu isaslind, hiljem toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad saavutavad lennuoskus umbes kuu aja vanustena, kuid võivad pesal viibida kuni poolteist kuud. Pesitsemise edukus sõltub suuresti toidulauast ja sageli saab kurnast lennuvõimeliseks ainult 1-2 poega. Esimese kurna ebaõnnestumisel munetakse teine kurn. Täisikka jõuab stepi-loorkull enamasti 3 aastaselt.

Toidulaud. Peamiselt pisiimetajad (uruhiired, suslikud, hamstrid, vöötoravad), linnud (peamiselt  lõokesed ja kiurud) ja sisalikud. Talvisel perioodil on menüüs rohkem putukaid. Näiteks Aafrikas toitub  stepi-loorkull termiitide vastsetest.

Vaenlased. Mõnes piirkonnas on just inimtegevus nende arvukust järsult vähendanud (Venemaa, Ukraina). Pesi ohustavad rebased. Täiskasvanud stepi-loorkulle ohustavad peamiselt suured röövlinnud.

Arvukus. Stepi-loorkulli on Eestis viimase kümne aasta jooksul kohatud paarikümnel korral. Maialma koguarvukus 9-15 tuhat paari. Euroopa arvukus 310-1200 paari. Populatsioonis on isaslinde tavaliselt kaks korda rohkem.

Iseärasused. Sarnaste liikide seast on haruldase variandina valinud maapinnal pesitsemise.
Pesa juures on stepi-loorkull küllaltki agressiivne, olles võimeline eemale peletama ka nii suuri vaenlaseid nagu kotkad, rebased ja koerad.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.kenyabirds.org.uk/harrier-p.htm
http://www.birdlife.org
http://www.birds.kz/Circus%20macrourus/indexe.html
http://zapoved.ru/?act=oopt_rb_more&id=883
http://ecoclub.nsu.ru/raptors/publicat/ … nstepn.pdf
www.eoy.ee
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007