Mägi-kanepilind

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Harva läbirändajana võib mägi-kanepilindu kohata talvisel perioodil oktoobrist aprillini peamiselt Lääne-Eesti rannikul. Mõnel aastal võib väike arv linde talvituda.

Välimus. Mägi-kanepilinnud on seljapoolelt tumepruuni värvusega, mis kaetud musta-pruuni triibutusega. Keha alaosa on helepruun, tumepruunide triipudega. Kurgualusel muster puudub, nägu ja rind on iseloomulikult pruunikaskollane. Tiibadel on kontrastselt eristuv hele ristivööt. Isaslindu  eristab pesitsusajal vastassugupoolest tumeroosa päranipuala, mis on nähtav alles lendu tõusmisel.

Segamini võib ajada... Tavalise kanepilinnu emaslinnuga, eriti kui mägi-kanepilind on hundsulestikus. Eristada saab neid sellega, et kanepilinnu nägu on hallikas ja tal on kurgu all valkjas laik.

Levik ja rändamine. Euroopas levinud loodes ja põhjas: Iirimaal, Suurbritannias, Norras läänerannikul ja Lapimaal. Rootsis ja Soomes pesitseb mägi-kanepilind ainult juhuslikult. Suurem mägi-kanepilinnu leviala on Lääne- ja Kesk-Aasia mägistes piirkondades Türgist, Kaukasusest ja Iraanist kuni Tiibeti ja Hiinani.
Skandinaavias pesitsevad mägi-kanepilinnud lendavad talvituma Briti saartele ja edela suunas Läänemere ümbrusse. Aasia asurkond rändab talviseks perioodiks tavaliselt ainult mägedes kõrgemalt madalamale.

Kus võib kohata... Pesitseb nõmmedel ja mereäärsetes kivistes piirkondades. Meil talvitub salkadena rannaniitudel ja kõrrepõldudel.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 4 aastat.

Eluviis. Mägi-kanepilindu võib igal aastaajal kohata parves. Väljaspool pesitsushooaega on parved sageli suured. Vahetevahel moodustab ta siis segaparvi teiste vindilistega. Mägi-kanepilind elutseb lagedamates väheste põõsaste ja puudega niisketes harvikutes, kus sageli on suhteliselt külm, märg ja tuuline. Talvisel perioodil elutseb ta päris avamaastikul, kas peamiselt rannikul või haritavatel maadel, umbrohuväljadel ja prügipaikades. Tegutseb peamiselt maapinnal, kus liigub ringi jõnksuliselt nagu hiir.

Pereelu. Mägi-kanepilind pesitseb lagedatel nõmmedel ja nõmmrabades, mägipiirkondade mägitundras on tema asustus hõredam. Pesa ehitab emaslind maapinna lähedale madalasse põõsasse rohukulust ja samblast. Munetud 2-7 muna haudub ainult emaslind 13 päeva. Isaslind toidab teda haudumise ajal. Poegi toidetakse 15-16 päeva pesal mõlema vanalinnu poolt. Mägi-kanepilinnul võib pesitsushooajal olla ka teine kurn. Sellisel juhul peale esimese pesakonna pesast lahkumist jääb nende eest hoolitsemine ainult isaslinnu peale. Emaslind alustab aga järgmise kurna haudumist. Suguküpsuse saavutab mägi-kanepilind aastaselt.

Toidulaud. Väiksed umbrohuseemned.

Vaenlased. Arvukust vähendab inimtegevus, kuna toitub ainult looduslikest, mitte kultuurtaimede seemnetest. Pesi rüüstavad peamiselt varesed, rebased. Täiskasvanud linde ohustavad väiksed kullilised.

Arvukus. Euroopa arvukus 170-760 tuhat paari. Eestis ei pesitse, kuid võivad talvituda. Mõnel aastal mägi-kanepilind ei talvitu meil üldse, kuid ka parimatel aastatel hinnatakse meil talvitujate arvu ainult kuni 100 linnuni.

Iseärasused. Mägi-kanepilind kaitseb oma kaasat ja sellega kaasnevat mobiilset territooriumi, st tal pole otsest teiste liigikaaslaste jaoks mahamärgitud kaitstavat pesitsusterritooriumi.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdgui … /index.asp
http://www.birdguides.com
http://www.birdwatch.co.uk
http://blx1.bto.org/pdf/ringmigration/23_2/raine.pdf
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000