Kivirästas

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldase eksikülalisena märtsist septembrini.

Välimus. Kivirästas on kuldnoka suurune, kuid pikema nokaga lind. Isaslind on silmatorkavalt värvikas: pea, turi ja päranipuala sinine, tiivad mustjaspruunikad, kõht ja saba oranžid ning varieeruva suurusega valge laik seljal. Puhkesulestikus isaslind sarnaneb rohkem emaslinnule, kuna suviseid puhtaid erksaid värvitoone katavad valge ja mustaga ristitähnid. Emaslinnu pea ja selg  on heledatähniliselt hallikaspruunid, tiivad mustjaspruunid, keha alapool on veidi roostetoonilise üldtooniga, mis kaetud pruunika vöödistusega, saba roostepunane.

Segamini võib ajada... Isaslind teiste liikidega segiajamatu. Emaslindu võib eemalt segamini ajada teiste rästastega, kuid selgeks eristamistunnuseks on roostepunane saba.

Levik ja rändamine. Kivirästas on levinud Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Talvitub Põhja- ja Ida-Aafrikas. Pesitsema saabub tavaliselt märtsis, talvituma rändab septembris. Tavalisest levikualast põhja poole satub ainult üksikuid linde.

Kus võib kohata... Kõrgel mägedes päikeselistel lõunapoolsetel rohustel nõlvadel, kus on istumiseks rohkesti kaljunukikesi.

Eluiga. Eeldatav kuni 5 aastat.

Eluviis. Elutseb mägedes valdavalt 500-2000 meetri kõrgusel. Kivirästas on tark ja ettevaatlik lind, kes ei suuda  pikalt ühes kohas paigal olla. Terve päev liigub ta pidevalt mööda oma territooriumi ringi ja peatub pikemalt ainult oma lemmikkohtades. Maapinnal liigub ta ringi osavalt, selle ajal pidevalt peaga nõksutades. Enamuse toitu leiab maapinnal liikudes, kuid püüab osavalt ka lendavaid putukaid. Kivirästale meeldib häirijate eest varjuda kaljunukkide taha. Äärmiselt kartliku linnuna istub ta palju aega sobivate kaljunukkide otsas valvepostil. Esimesena ümbruskonnas tõstab alati häiret ja kaob peale seda siis üles- või allamäge kaljude vahele peitu.
Territooriumi märgistab kivirästas oma hingestatud laululendudega. Kiirete tiivalöökide kerkib ta järsult üles, alustades tõusul laulu. Hõljub hetke ja laskub siis enamasti tagasi maapinnale. Sageli kasutab siiski langemishoogu uueks ülessööstuks ja etteasteks. Tõusul meenutab kivirästa laul metsvinti, allasööstul ööbikut.

Pereelu. Sobivate ilmadega võib kivirästas saabuda pesitsuspaikadesse vahest juba veebruaris, enamikel aastatel siiski märtsis. Pesa peidab kivirästas vaenlastele üliraskesti ligipääsetavasse kohta kaljuprakku või kivirahnu alla. Pesa on välimuselt üpris lihtsakoeline taimevartest tehtud ehitis. Pesa ehitab emaslind üksi, kuigi arvatakse, et isaslind võib teda selles tegevuses aidata. Kurnas on tavaliselt 4-6 muna. Neid haub emaslind üksi 14-15 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 14-16 päeva pärast koorumist ja liiguvad siis koos vanematega ringi.

Toidulaud. Enamasti tarvitab toiduks suuremaid putukaid. Ei põlga ära usse ja väikseid sisalikke. Marjade valmides lisanduvad ka need menüüsse.

Vaenlased. Pesi rüüstavad teadaolevalt varesed ja nirgid. Täiskasvanud linde ohustavad väiksemad kullilised.

Arvukus. Kivirästast on Eestis kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb 100-320 tuhat paari.

Iseärasused. Kivirästas oskab väga hästi jäljendada teiste lindude laulu. Võib-olla sellepärast leitaksegi tema laulus sarnasust teiste liikidega.
Võrreldes teiste rästastega ei ole territooriumi kaitsel nii agressiivne.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.kenyabirds.org.uk/thrush-cr.htm
http://povodok.ru/encyclopedia/brem/art3372.html
http://www.zooclub.ru/birds/vidy/12.shtml
http://www.birdid.org/DisplayBirdDetail.asp
http://www.oiseau-libre.net/Oiseaux/Esp … roche.html
www.eoy.ee
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000