Hele-urvalind

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Oktoobrist aprillini, enamasti sügisel või kevadel seoses läbirändega, kuid mõnel aastal võib hele-urvalind meil ka talvituda.

Välimus. Hele-urvalinnu ülapoole sulestik on pruunikas valkjate pikitriipudega. Alapoole  sulestik on valge, külgedel asetsevate vähemate tumedate triipudega. Tiivad ja saba on keha ülapoolega  sarnaselt tumedad, tiibadel on kaks valget ristitriipu. Üheks selgeks eristamistunnuseks on laubal asetsev helepunane laik, mis noorlinnul puudub. Hundsulestikus isaslindu eristab emaslinnust vaevumärgatav õrnroosa rinnalaik. Emaslinnu sulestikus on isaslinnust rohkem pikitriipe ja väike valge päranipuala.

Segamini võib ajada... Tavalise urvalinnuga, kuid viimase sulestik on tumedam ja isaslinnu rinnalaik on heleroosa tooni asemel selgelt punast värvi. Siisikesega, kuid viimasel ei ole punast ja roosat tooni sulestikus.

Levik ja rändamine. Hele-urvalind on levinud kogu põhjapoolkera arktilises vööndis. Euraasia alamliigi linnud on väiksemad võrreldes Põhja-Ameerika ja Gröönimaa alamliigiga. Euroopas pesitsevad linnud rändavad talvituma valdavalt edela suunas, hajudes üle kogu Euroopa kuni Põhja-Aafrikani välja.

Kus võib kohata... Pesitseb arktilises piirkonnas okaspuumetsas ja võsas, tundra jõgede varjatud kaldaäärsetel aladel ning mäginõmmede rabades. Talvitumispiirkondades kohtab hele-urvalindu avatud puistudes ja võsas, umbrohtunud väljadel, samuti linnalähedastel ja linnasisestel aladel.

Eluiga. Potentsiaalne eluiga 5 aastat.

Eluviis. Hele-urvalind on eriliselt kohandunud eluks karmides ilmastikutingimustes. Kui ta jääb kõrgetele laiuskraadidele talvituma ja ei rända talveks lõuna poole, siis eriti külmade ilmadega poeb ta ööseks varjulisse paika, mõnikord lumme uuristatud tunnelisse. Toitu otsib peamiselt puu otsast. Lõuna suunas ei sunni teda rändama mitte madal temperatuur, vaid sobiva toidu puudus oma elupaigas. Hele-urvalind rändab parves, sageli segaparvedes koos põhjavindiga. Ränne toimub päevasel ajal, rohkem hommikupoolikuti.

Pereelu. Pesa rajab hele-urvalind madalatesse kase ja paju põõsastesse, mitte üle 2 meetri kõrgusele maapinnast.  Pesa on avatud tassikujuline, pesamaterjaliks kasutab ta rohukõrsi, pajuvilla, karvu ja sulgi. Pesaehituses osaleb ainult emaslind. Emaslind asub tavaliselt munema juuni lõpul. Kurnas on 1-6 muna, enamasti siiski 4-5 muna. Emaslind haub mune üksi 11-12 päeva, isaslind toidab teda sel ajal. Pojad on koorudes abitud ja väheste udusulgedega. Pojad saavutavad lennuvõime 2 nädalaga. Hele-urvalinnul on pesitsushooajal 1-3 kurna. Et põhjala suvi on lühike, siis on lisakurnade üleskasvatamine eraldi väljakutse. Pesakonnad peavad eluks valmisoleku saavutama kui konveieril. Kui esimene pesakond poegi lahkub pesast ja emaslind asub teist kurna munema, siis jääb poegade toitmine ja õpetamine 15-30 päeva jooksul ainult isaslinnu peale. Isaslind liitub hiljem järgmise kurna hooldusega.

Toidulaud. Peamiselt väiksed seemned: lepp, kask, paju. Suvel lisanduvad menüüsse ja poegade toidulauale selgrootud.

Vaenlased. Lumekakk, polaarrebane, ännid, raudkull, varesed.

Arvukus. Euroopas 84-180 tuhat paari. Meil talvituvate hele-urvalindude hulk varieerub aastati väga suurtes piirides. Mõnel aastal talvitujad puuduvad, arvukamatel aastatel võib hele-urvalindude arv Eestis  talvel ulatuda 5000 linnuni.

Iseärasused. Hele-urvalind on üks väheseid väikelinde, kes on võimeline talvituma kõrgetel laiuskraadidel, elades üle kuni -67°C. Et karmides tingimustes ellu jääda, on neil kaela alaosas söögitoru sopistis, mida ta kasutab seesmise toidulaona. Päeva jooksul toitudes talletab ta lisaportsjoni selles laiendis. Ööbides liigub toit vajadusel sealt edasi pugusse.
Hele-urvalinnu mõned kehaosad, mis tavaliselt teistel lindudel on paljad, on tal kaetud sulgedega. Kui temperatuur lühiajaliselt tõuseb hele-urvalinnu jaoks liiga kõrgeks ja tal hakkab liiga palav, siis kitkub ta neist kohtadest osa sulgi ära. Kui mõne päeva pärast temperatuur kõrgetele laiuskraadidele omaselt langeb kiiresti jälle madalale, siis hakkavad ärakitkutud sulgede asemele kiiresti mõne päeva jooksul uued suled kasvama.
Pesitsusaegne isase hele-urvalinnu poolt kaitstav territoorium on väheke iseäralik. Nimelt ei ole kaitstaval territooriumil otseseid füüsilisi piire, vaid isaslind kaitseb konkreetset subjekti – emaslindu. Sinna kuhu liigub oma toimetamistega emaslind, sinna liigub oma kaitsega järgi isaslind.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/
http://www.avibirds.com/
http://wildspace.ec.gc.ca/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007