Siberi lehelind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis on ta väga harv eksikülaline.

Välimus. Siberi lehelinnu ülapool on ühtlaselt pruunikas ning alapool tuhmkollane. Silmade kohal on pikad heledad kulmud. Nokk on teravatipuline, kuid see on tugevam/massiivsem, kui teistel lehelindudel. Jalad on heledad ja suhteliselt pikad.

Segamini võib ajada. Salu-lehelinnuga, kuid eristada aitab kontrastsemalt väljapaistev kulmutriip. Sarnasus on olemas ka tõmmu-lehelinnuga, kuid ta on viimasest heledam. Võrreldes teiste lehelindudega on siberi lehelinnu jalad pikemad ning seetõttu on ta ka paremini kohastunud maas liikumiseks.

Levik ja rändamine. Siberi lehelind pesitseb alates Lõuna-Siberist, Põhja-Manchuia-st ja Ussuuri jõest kuni Põhja-Korea ja Sahhalinini. Talvitub Kesk- ja Ida-Hiinast kuni Lõuna-Burma, Tai ja Indo-Hiinani.

Kus võib kohata... Siberi lehelind elutseb avatud metsamaastikel, taigas, steppides ning madala puu- ja põõsarindega aladel veekogude läheduses.

Eluiga. Keskmine eluiga 2-3 aastat.

Eluviis. Siberi lehelind veedab põhilise aja puudel ja põõsastel ringi hüpates ja lennates

Pereelu. Siberi lehelind ehitab pesa maapinnale. Pesakohaks valib ta tavaliselt mõne mätta. Pesa ehitab emaslind ning materjaliks kasutatakse kuivanud peeni kõrsi, sammalt ning jõhve. Täiskurnas on 4-6 muna. Haudeperiood vältab 12-14 päeva, haub ainult emaslind. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. 13-14 päeva vanuselt saavad pojad lennuvõimelisteks ning lahkuvad pesast.

Toidulaud. Siberi lehelind toitub putukatest ja nende vastsetest.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes ohustavad teda väikekiskjad.

Arvukus. Eestis on teda kohatud 1 korral. Maailma arvukus ei ole teada.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad:
www.birdguides.com
http://en.wikipedia.org
www.birdlife.org
www.bto.org
http://f40.aaa.livedoor.jp