Nõlva-lehelind e. rohe-lehelind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib nõlva-lehelindu kohata aprillist oktoobrini.

Välimus. Nõlva-lehelinnu ülapool on tuhm hallikasroheline, alapool aga kahvatuvalge. Tiival on kitsas ja suhteliselt lühike tiivavööt. Silmade kohal on üsna selgelt väljapaistev pikk hele kulmutriip ning silmade kõrgusel on tume silmatriip. Nokk on tume ning suhteliselt peenike ja terav. Isas- ja emaslind on sarnased.

Segamini võib ajada... Nõlva-lehelind on sarnane põhja-lehelinnuga, kuid eristada aitab tiival olev vööt. Nõlva-lehelind on põhja-lehelinnust ka pisut väiksem ja ta nokk on peenem. Tema laul on “hüplev” trillerdus. Nõlva-lehelind on üsna sarnane ka salu-lehelinnule, kuid ta on viimasest pisut suurem ning eristada aitab ka tiivavööt.

Levik ja rändamine. Nõlva-lehelind on laialt levinud Põhja-Euroopas ja Põhja-Aasias. Oma hulgu-retkedel jõuab ta tihti ka Lääne-Euroopasse. Talvitub Indias.

Kus võib kohata... Nõlva-lehelind pesitseb valdavalt madalatel lagenditel ning lehtmetsades või segametsades.

Eluiga. Keskmine eluiga 2-3 aastat.

Eluviis. Nõlva-lehelinnud, põhiliselt isaslinnud, on aktiivsed lauljad - lauluga meelitatakse emaslinde ligi ning kaitstakse oma territooriumi. Toitu otsivad nad puudel ringi hüpeldes.

Pereelu. Pesa ehitab ta pinnasele mõnda lohku, suuremate kivide külgede alla, kivide ja mätaste vahele jt analoogsetesse kohtadesse, kus see oleks varjatud. Pesa ehitab ainult emaslind. Materjaliks kasutatakse peeni kuivi heinakõrsi, jõhvi ja sammalt. Täiskurn, 3-7 muna, on mai lõpus-juuni alguses. Haudeperiood kestab 12-13, haub ainult emaslind. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Noored lahkuvad pesas 12-14 päeva vanuselt, kuid jäävad veel mõneks ajaks vanemate hoole alla. Kui täiskurn mune hävib, loovad vanalinnu uue kurna. Talvituspiirkondadesse hakkavad nõlva-lehelinnud tagasi lendama juba juuli lõpus-augusti alguses.

Toidulaud. Nõlva-lehelind on putuktoiduline.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes ohustavad teda väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 1000-5000 paari, Euroopa populatsiooni arvukus on 24-31 milj. isendit.

Iseärasused. Nõlva-lehelinnu laulurepertuaar sõltub pesitsuspiirkonnast: läänepool pesitsejate laul erineb idas pesitsejate laulust.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
www.birdlife.org
www.birdguides.com
www.birds.kz
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007