Kuld-lehelind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib teda kohata suhteliselt haruldase eksikülalisena aprillist oktoobrini.

Välimus. Kuld-lehelind on üks väiksemaid lehelinde. Linnu ülapoole põhitoon on hallikasroheline, kuid kere tagaosa on kollane. Alapool kahvatu valge. Tiibadel on mustad ja kollased vöödid ning hallikasrohelisel põhitaustal paistavad üsna hästi välja ka mustad suleroodud. Silmade kohal on kontrastselt väljapaistel kollane kulmutriip ning silmade kõrgusel on must silmatriip. Üle pea jookseb kahvatu triip. Nokk on tume ning suhteliselt terav.

Segamini võib ajada... Kuld-lehelindu võib segamini ajada vööt-lehelinnuga, kuid ta on vööt-lehelinnust väiksem ning vööt-lehelinnu selja tagaosa ei ole kollane. Samuti pole vööt-lehelinnul pealael triipu. Teiste lehelindudega võrreldes on kuld-lehelinnu sulestik üks värvilisemaid ja kirkamaid.

Levik ja rändamine. Kuld-lehelind pesitseb Ida-Aasias, Põhja-Himaalajas ja Siberis lõunapoolsetel aladel. Talvitub Lõuna-Aasias. Lääne-Euroopas on ta hulgukülaline, sattudes siia kanti tavaliselt sügisel oktoobris-novembris. Üldjuhul lendavad Lääne-Euroopa suunal just noorlinnud.

Kus võib kohata... Oma leviala piires asustab kuld-lehelind mägistel aladel olevaid segametsi.

Eluiga. Keskmine eluiga on 2-3 aastat.

Eluviis. Kuld-lehelind on üsna julge. Toitu otsib ta puude otsas, liikudes aktiivselt oksalt oksale. Paigal see lind ei püsi, ta on pidevas liikumises.

Pereelu. Kuld-lehelinnud ehitavad pesa valdavalt puu otsa. Mõningatel andmetel pesitsevad nad ka maas. Pesa ehitab emaslind kuivanud peentest kõrtest, samblast ning jõhvidest. Täiskurn on tavaliselt mais ja selles on 3-6 muna. Haub ainult emaslind ning haudeperiood kestab 12-13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesas 12-14 päeva.

Toidulaud. Kuld-lehelind toitub putukatest ja nende vastsetest.

Vaenlased. Maas pesitsedes ohustavad kuld-lehelindu väikekiskjad.

Arvukus. Eestis on kuld-lehelindu kohatud paarikümnel korral, viimati aastal 1997. Maailma arvukus ei ole täpselt teada.

Iseärasused. Arvatakse, et kuld-lehelind eksib oma normaalsetl rändeteelt magnevälja anomaalia pärast, mistõttu lendavad nad Kagu-Aasia asemel hoopiski Põhja-Euroopasse.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
http://en.wikipedia.org
www.warbler.phytoconsult.nl
www.nigula.ee
www.bto.org
www.eoy.ee