Stepikotkas

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Stepikotkas Eestis ei pesitse, meile võib ta sattuda haruldase eksikülalisena.

Välimus. Stepikotka sulestik on tumepruun. Kuklas on tihti roostjas laik. Labahoosuled on mustjaspruunid. Tüürsuled on tumepruunid hallide ristipidiste vöötidega. Nokk on hallikasmust, jalad kollased ning küünised mustad. Noorlindude sulestik erineb täiskasvanud linnu sulestikust: sulestiku üldtoon on kahkjaspruun, tüürsuled pruunid ookerjate suleääristega. Emaslind on isaslinnust natuke suurem.

Segamini võib ajada... Kaljukotkaga, kuid stepikotkas on viimasest väiksem ning ta tiibadel on kontrastsemalt väljapaistvad tumedad vöödid. Kaljukotka tiiva alapoolel tiiva tipu lähedal on hele laik, samas stepikotkal on kogu tiiva pikkuses hele piklik triip.

Levik ja rändamine. Stepikotkas pesitseb Kagu- ja Edela-Siberis, Aasias kuni Hiina läänepoolsete piirkondadeni, Indias ning Loode-, Kesk- ja Lõuna-Aafrika Saharast lõunapool. Põhjapool on ta rändlind, lõunapool aga paigalind.

Kus võib kohata... Stepikotkas tegutseb põhiliselt lagedatel kuivadel steppidel ja poolkõrbetasandikel.

Eluiga. Stepikotkad elavad kuni 40-aastaseks.

Eluviis. Stepikotkad muutuvad aktiivseks keskpäeval või pärastlõunal, suundudes toiduotsingutele. Saaki/toitu otsivad nad õhus seirelennul, lastes õhuvooludel ennast kanda. Nende lendude ajal võivad nad tõusta kuni 1000 m kõrguseni maapinnast.

Pereelu. Stepikotkas rajab pesa maapinnale ja mägisemal maastikul kaljudele. Väga harva teeb ta pesa madalate üksikult kasvavate puude otsa. Täiskurn on aprilli teises pooles või mai alguses. Kurnas on tavaliselt 2 muna. Haudumine kestab 40-45 päeva. Pojad saavad lennuvõimelisteks 60 päeva vanuselt, kuid jäävad veel mõneks ajaks vanemate hoole alla. Pesitsema hakkavad nad 4-5 aastaselt.

Toidulaud. Stepikotkas toitub põhiliselt värsketest korjustest, kuid tihti langevad tema saagiks ka väiksed, kuni jänese suurused imetajad. Stepikotkas röövib toitu ka teiste röövlindude käest.

Vaenlased. Otseseid vaenlasi stepikotkal pole. Maapinnal pesitsedes võivad teda ohustada väikekiskjad, kuigi enamasti käib stepikotka jõud nendest üle.

Arvukus. Eestis on stepikotkast kohatud 1 kord, kogu populatsiooni arvukus on 0,1-1,0 milj. isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad:
http://en.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://elibrary.unm.edu
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980