Heleflamingo e. flamingo

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldase eksikülalisena suveperioodil.

Välimus. Flamingo on pikakoivaline ja hästi pika kaelaga ning nende kehaosade pikkuse kohta suhteliselt väikse kehaga lind. Noorlinnu sulestik on hallikaspruun ja see hakkab järkjärgult vanemaks saades muutuma valgeks. Täiskasvanud flamingo sulestikule omane roosakas toon ilmneb kõige varem alles kaheaastasel linnul. Täielikult täiskasvanulik välimus saavutatakse 3-4 aastaselt. Mõlemal sugupoolel on sarnane sulestik. Tiibadel on kohati tumedamad roosad laigud. Lennates on näha tiibade must alumine osa, mis katab poolest saadik tiibu nii otstest kui tagakülgedest.

Segamini võib ajada... Segiajamatu teiste liikidega.

Levik ja rändamine. Levinud Lõuna-Euroopas (Hispaania, Portugal, Kreeka, Küpros, Itaalias Sardiinias ja Prantsusmaal Camargues), Aafrikas ning Edela- ja Lõuna-Aasias. Pesitseb ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Enamasti paigalind, kuid kui ilmastik talveperioodil halveneb, siis rändavad lühikese distantsi lõuna poole.

Kus võib kohata... Ülisoolastes või leeliselistes suurtel lagedatel madalaveelistel veekogudel.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 27 aastat. Vangistuses võib isegi poole kauem elada.

Eluviis. Flamingo on kohandunud eluks ülisoolase või leeliselise veega veekogudes, kus toidukonkurents on suhteliselt madal. Väliste ohufaktorite poolt kergesti häiritava linnuna eelistab ta suuri lagedaid alasid, et võimalikku ohtu varakult märgata. Toidu kergemaks kättesaamiseks ei tohi ta toitumispiirkonnas veesügavus ületada ühte meetrit. Taoline elukeskkond vähendab küll toidukonkurentsi teiste liikide poolt, kuid muudab samas flamingo enda toidusedeli suhteliselt vaeseks. Kui toitu ei ole piisavalt, siis vahetab flamingo pesitsusvälisel perioodil elukohta, tehes seda reeglina öösel. Pesitsusperioodil ei vaheta ta elukohta, vaid võib toidu hankimiseks lennata pikki vahemaid. Kuigi enamasti flamingo ei uju, siis vajadusel teeb ta seda piisavalt hästi.
Flamingo toiduhankimise viis on paljuski talle ainuomane. Pikk kael ja jalad võimaldavad mudast sügavalt kummardudes toitu hankida. Pea mudasse torgates jääb tal pealagi allapoole ja vaade tahapoole. Flamingo kõver nokk pole kunagi täielikult suletud, vaid nokapoolte vahel on alati 4-6 mm laiune vahe. Nokapooled on seespool varustatud peenesilmalise võrguga, mis kõik 0,5 mm suuremad kuni pilust sisse mahtuvad toiduosad kinni püüavad. Vee tsirkuleerima panemiseks liigutab flamingo keelt kolvina mitu korda sekundis edasi-tagasi. Flamingopoegade nokk on algul sirge ja hakkab kõverduma alles kuu aja möödudes ning kõlbab korralikult toidu filtreerimiseks alles 2,5 kuu vanuselt.

Pereelu. Flamingo alustab pesitsemist aprillis-mais. Pesitsemise ulatus erineb aastati väga suurel määral, sõltudes vee taseme kõrgusest ja toidu hulgast pesitsuskohas. Kui tingimused on ebasoodsad võib pesitsemine ära jääda. Enamasti tuleb flamingo samale pesitsuskohale pidevalt tagasi. Ka on ta monogaamne ja võib moodustada eluaegseid paare. Flamingo on ülimalt koloniaalne, pesitsedes hiigelsuurte kolooniatena, mis võivad omakorda jaotuda väiksemateks osadeks. Teiste flamingode vastu oma territooriumi ei kaitsta. Pesade vahele jäetakse reeglina 1,5 meetri laiused vahed, et ainukesel järeltulijal oleks piisavalt ohutu.
Pesitsemise algusmärkideks on grupiviisilised lembemängud, kus kõik linnud oma kaelad üheaegselt üles sirutavad ja ühes rütmis küljelt küljele kõigutavad. Lembemängudele järgneb kohe pesaehitus. Pesa kujutab endast 30-40 cm kõrgust mudakoonust, lameda lohuga tipus. Pesaehituseks tarvilikku muda võtavad flamingod oma jalge vahelt veekogu põhjast ja mätsivad koonuse külge. Ehituse alguses, kui ehitis jääb alles allapoole veepiiri, ei ole see kõige õnnestunum protsess. Kokku jätab see mulje nagu laste poolt rannas liivalosside ehitamine. Iga vähemgi suurem veetõus võib pesa ja sinna munetud muna hävitada. Flamingo muneb ainult ühe muna, mida mõlemad vanemad pikkade vahetustega hauduvad. Haudeperiood kestab 28-31 päeva. Poega toidavad mõlemad vanemad pesal 5-12 päeva, kokku 70-75 päeva. Peale pesalt lahkumist pannakse poeg nn lastesõime, kus ta toitmiseks hääle järgi üles leitakse. Noored flamingod saavutavad suguküpsuse 2-3 aasta vanuselt.

Toidulaud. Mudast välja sõelutavad selgroogsed: putukad, vähilaadsed, limused, ussid, vetikad. Riisikasvatuspiirkondades võib riisist toituda. Euroopas sööb peamiselt soolase vee krevette.

Vaenlased. Täiskasvanud flamingol on vähe vaenlaseid, kuid mune ja poegi ihaldavad teised linnud nagu marabu, raisakotkad, must-harksaba jne.

Arvukus. Eestis on flamingot koahtud 7-l korral, viimat 1979. aastal. Euroopas 56-58 tuhat paari, talvine arvukus umbes 110 tuhat lindu.

Iseärasused. Roosa värvus on tingitud koos muu toiduga allaneelatavatest vetikatest, mis sisaldavad karotinoidseid pigmente. Piisava toiduhulga puhul on roosa värvus intensiivsem. Vabalt elavad flamingod on tavaliselt heledama sulestikuga, kui vangistuses peetavad isendid. Eredam roosa värvus koloonias olevatel lindudel annab märku heast toidulauast ja stimuleerib pesitsemist.
Poegi toidetakse ainulaadse neelu kaudu väljutatava rasva- ja valgurikka “piimaga”.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.eoy.ee
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://animals.nationalgeographic.com/a … mingo.html
http://wonderclub.com/Wildlife/birds/Gr … amingo.htm
http://www.bristolzoo.org.uk/learning/a … /fllamingo
http://www.nhptv.org/natureworks/flamingo.htm
http://www.theanimalfiles.com/birds/fla … mingo.html
http://www.seaworld.org/animal-info/inf … gevity.htm
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007