Väike-lehelind (silk-solk) - kuulus lihtsa, kuid tähelepandava laulu poolest.

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Väike-lehelind ei ole Eestis kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Väike-lehelind saabub Eestisse aprilli keskel. Lahkumine algab augustis ja kestab oktoobri alguseni.

Välimus.  Väike ümara pea ja heleda kulmutriibuga lind. Nii isas- kui emaslinnul on tuhm oliivikarva ülapool ja heledam alapool. Jalad on mustjad. Noorlinnud sarnanevad vanalindudega.

Segamini võib ajada... teiste lehelindudega, eelkõige salu-lehelinnuga.
Väike-lehelinnu eristamiseks salu-lehelinnust ja mets-lehelinnust soovitatakse kuulata nende laulu. Väike-lehelinnu ühtlane tsilk-tsalk on hästi eristatav teiste lindude laulust. Salu-lehelindu iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, mis lõppeb hääbudes. Mets-lehelinnu lauluks on madal djüü djüü djüü, mis läheb üle sirinaks. 
Võrreldes salu-lehelinnuga on väike-lehelind pisut jässakam, rind on tuhkjam ja pea ümaram; tume põsk rõhutab valget silmarõngast. Väike-lehelinnu jalad on mustjad, salu-lehelinnul aga punakad. Väike- lehelinnul on kombeks toitudes saba allapoole nõksutada, mis salu-lehelinnule iseloomulik ei ole.
Mets-lehelind on väike-lehelinnust tunduvalt erksamate värvidega.
Lääne-lehelinnul on nõrgem kulmutriip ja iseloomulik kahvatukollane päranipuala.

Levik ja rändamine. Levinud liik üle kogu Eesti, suuremas osas Euroopas, Edela-Aasias ja Lääne-Siberis kuni Baikalini. Talvitub Lõuna-Euroopast Lääne Aafrikani.

Kus võib kohata... Väike-lehelind on enam metsalind. Kaldub asustama vanemat hõredate võradega ohtra põõsasrindega metsamaastikke. Enamasti eelistab lehtmetsi, kuid ei põlga ka okasmetsa, kui seal leidub küllaldaselt lehtpuid. Kohata võib kalmistutel, parkides ja suuremates aedades.

Eluiga. Väike-lehelinnu eluiga on ca 2 aastat, kuid ei ole harvad ka 3-4 aastased linnud. Pikim teadaolev väike-lehelinnu eluiga on veidi üle 7,5 aasta.

Eluviis. Laulvad linnud istuvad tihti nähtaval kohal, kuid muul ajal võib neid olla raske märgata, sest väike-lehelinnud tegutsevad ja toituvad tihti lehestiku varjus. Isased hoiduvad rohkem puuvõradesse ja emased põõsasrindesse, kus nad kumbki veedavad suurema osa ajast eraldi.

Pereelu. Paaritumise ajal on isane väike-lehelind väga territoriaalne, põhiterritooriumi suurus on ca 20-meetrise läbimõõduga. Ta on kartmatu ja võib rünnata lisaks liigikaaslaste isastele ka teisi väikseid linde ja isegi võimalikke pesaröövleid, nagu pasknäär. Kui emaslind on leitud, siis aetakse teised emased oma alalt minema. Samas järgmisel paaritumiskorral oma eelmist paarilist ära ei tunta.
Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib pesakoha emaslind. Emaslind punub pesa üksinda. Ta ehitab selle madalale maapinna kohale või päris maapinnale kuivadest rohukõrtest, samblast ja lehtedest. Kurnas on keskmiselt 4 -6 muna; munad on valged tumepunakaspruunide täppidega. Haub emaslind üksinda. Haudeaeg on 13 – 16 päeva. Poegi toidab praktiliselt ainult emaslind, isaslinnu abi on väga vähene või puudub üldse. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena, hoides veel mõnda aega emaslinnu lähedusse. Pojad saavad suguküpseks ca 1 aastaselt.

Toidulaud. Väike-lehelind on putuktoiduline, sügisel sööb ka marju.

Vaenlased. Kassid, väiksemad kiskjad ning röövlinnud, nagu näiteks kanakull ja raudkull. Väike-lehelindude suremus on väga suur, esimese aasta elab üle vähem kui 25% lindudest ja järgnevatel aastatel on ellujäämise tõenäosus alla 33% aastas.

Arvukus. Eestis 200 -500 tuhat paari, Euroopas 60 – 120 miljonit isendit.

Iseärasused. Kui emane ehitab samal aastal pesa teise kurna jaoks, paigutab ta selle alati kõrgemale kui esimese.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.birdlife.org
Sterry P. Mis lind see on? Kirjastus Varrak 2006
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Couzens D. Linnud Kirjastus Varrak 2005