Loorkakk

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Üliharuldane eksikülaline.

Välimus. Loorkakk on sale, pikkade tiibade ja suhteliselt pikkade jalgadega ning kehale liibunud sulestikuga natuke ebatüüpiline kakuline. Näoovaal on südamekujuline, kas valge või kollaka tooniga. See on ümbritsetud kitsa roostevärvi randiga, mis näoovaali eriliselt esile tõstab. Lääne-Euroopa alamliigi ja ka üldiselt laiemalt levinud värvustooniga linnud omavad valget alakeha. Meile lähedamal Lõuna-Rootsis pesitsev Põhja-Euroopa alamliik on üleni tumekollase värvusega. Loorkaku selg ja tiivad on pärlhallid, millel kohati natuke punakat tooni, üldvärvuse sees rohkesti valgeid täppe. Rinnaosa kaetud väikeste mustade tähnidega. Tiibade alakülje tagumine osa valge. Emaslindudel on rinnaesisel rohkem tähne ning nad on isaslindudest suuremad.

Segamini võib ajada... Iseloomuliku südamekujulise näoovaali ja sihvaka keha tõttu on loorkakk teistest kakkudest suhteliselt kergesti eristatav. Lennupilt sarnane kõrvuk- ja soorätsu omale.

Levik ja rändamine. Loorkakk on kõige laiema levikualaga kakuline ja üks laiema levikuga linnuliike maailmas üldse. Pesitseb Euroopas, Lõuna-Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Austraalias ning Vaikse ookeani saartel. Puudub Põhja-Ameerika põhjapoolses osas ja suuremas osas Aasias. Euroopa  levikuala põhjapiir kulgeb Taani, Lõuna-Rootsi ja Läti joonel. Loorkakk on soojemate piirkondade lind, kelle levila vähehaaval kliima soojenemisega põhja poole nihkub. Jääb meil siiski haruldaseks eksikülaliseks, kuna keha väikese rasvatagavara tõttu vajab ta pidevalt saaki. Sellega saab külma ilmaga ka väike toidupaus, tingitud sügavas lumest või muust takistusest, talle saatuslikuks.

Kus võib kohata... Eelistab kultuurmaastikke, põldude ja heinamaade vahelisi metsatukki. Oma eluviisiga on aegade jooksul end tihedalt inimtegevusega sidunud. Kohtamise tõenäosus on kõige suurem päevasel ajal mõne hoone pööningul.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 34 aastat. Siiski üldiselt suhteliselt lühiealine ja keskmine eluiga on vaid 3 aastat. Enamus noorlinde (75%) hukkub juba esimesel eluaastal.

Eluviis. Eelistab avatud lainjat maastikku, mis liigendatud hekkide, jõgede ja kraavidega. Loorkakk tegutseb hämaramates oludes, kui enamik teisi kakulisi. Päevasel ajal peitub ta hoonete pööningutele või puuõõnsusesse. Aktiivsemaks muutub alles hämaruse saabudes ja jahipidamine toimub peamiselt öösiti. Jahti peab maapinna läheduses ringi lennates. Optimaalne lennukõrgus edukaks jahiks on 3 meetrit. Teinekord sooritab saagi asukoha täpsustamiseks rappelennu. Kuigi loorkaku nägemine on hea, on tema jahipidamine siiski orienteeritud peaaegu täielikult ainult kuulmisele. Tuul ja vihm raskendavad tal sellega saagi tabamist. Olles valdavalt öise eluviisiga, on loorkakku enamasti vaid kuulda. Pojad pesas vilistavad ja häälitsevad toitu nõudes, äsja pesast väljalennanud noorlinnud sisisevad.

Pereelu. Loorkakk pesitseb majade pööningutel, puuõõnsustes, pesakastides, pinnaseurgudes ja suurte lindude vanades pesades. Pesitsemistihedus sõltubki talle sobivate paikade olemasolust. Pesitseb sageli aastate viisi samas kohas. Loorkakk on valmis paljunema aastaringselt. Pesitsemine  sõltub siiski piisava jahisaagi olemasolust. Jahedamas kliimas pesitseb ta ainult üks kord aastas, munedes aprilli lõpus või mai algul 4-6 muna. Soojemas kliimas võib loorkakul olla 2 kurna. Emaslind muneb kahepäevaste vahedega ja alustab haudumist juba esimese munaga. Mune hautakse 30-32 päeva ja isaslind asendab emaslindu ainult pikkade perioodide järel toimuvate lühikeste äraolekute ajal. Isaslind toidab haudumise ajal emaslindu ja toob ka haudeperioodil kooruvatele poegadele toitu. Toidu poegadele sel perioodil annab üle ainult emaslind, rebides selle ennem väiksemateks tükkideks. Kuna koorumine toimub vastavalt munemisele, siis saavad vanemad pojad edumaa ja on tugevamad. Nooremad pojad võivad vähese saagi korral nälga jääda, kuna vanemad pojad nõuavad toitu aktiivsemalt. Vanemaks saades ei vaja pojad enam toidu tükeldamist, vaid neelavad selle juba tervelt alla. Loorkakud toidavad oma poegi 53-61 päeva. Peale seda õpivad pojad pesa lähedal veel nädalakese jahtimist ning lahkuvad siis kaugemale. Suguküpsuse saavutavad aastaselt.

Toidulaud. Peamiseks toiduks on väikeimetajad. Hiired ja karihiired moodustavad toidust 90%. Samas ei põlga ta ära ühtegi söödavat objekti, kellest jõud üle käib. Laia leviku tõttu tarvitab toiduks mitutkümmet liiki väikelinde, küülikuid, mügrisid, nastikuid, konni, kalu, vihmausse jne.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud loorkakkudele on vähe. Peamiselt suuremad kullilised ja kakud ning kotkad. Pesi rüüstavad naaritsad ja maod.

Arvukus. Eestis on kinnitatud kohtumisi loorkakuga vaid neli, viimane neist pea paarkümmend aastat tagasi. Euroopa arvukus on 110-220 tuhat paari.

Iseärasused. Loorkakul on üliterav kuulmine. Teadaolevalt kõige teravam, mida seni loomkatsetega on üldse suudetud tuvastada. Hea kuulmise tagavad näoovaali jäigad suled, mis suunavad näo nõgusate poolte abil kogutud heli kõrvaavade poole. Eriti efektiivselt toimib see süsteem kõrgsageduslike helide suhtes. Loorkaku kõrvaavad on suured ja paiknevad näo suhtes asümmeetriliselt. Vasem kõrv on pisut kõrgemal kui parem. See tekitab pisikese heli saabumise ajavahe, mis võimaldab ideaalselt määrata selle lähtumise nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunal. Täielikus pimeduses saagi järgi laskudes ei eksi loorkakk valitud suunalt üle ühe kraadi.
Mõnedes maailma piirkondades peetakse loorkakku koduloomadest (nagu kass) efektiivsemaks näriliste arvukuse piirajaks. Täiskasvanud loorkakk sööb keskmiselt kaks korda rohkem oma kehakaalu kohta ööpäevas kui teised kakulised. See kogus on umbes ühe suure roti jagu.
Loorkaku juures on väga ebatavaliseks iseärasuseks see, et paarilise valib hoopis isaslind. Emaslinnu atraktiivsuse määrab rinnaesise tähnide hulk. Mida tähnilisem emaslind, seda sümmeetrilisemate hoosulgede, vähemate välisparasiitide ja kõrgema immuunsusega haiguste vastu on järglased. Nii et loorkaku puhul jääb, võrreldes enamiku teiste linnuliikidega, viimane sõna kaasa valimisel isaslinnule ja oma valiku kinnituseks toob ta kingituseks hiire.
Emaslind sööb esimestel nädalatel peale poegade koorumist pesa puhtana hoidmiseks nende väljaheited.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.eoy.ee
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.owlpages.com/
http://www.rain.org/
http://www.birds.cornell.edu/
http://www.dnr.state.wi.us/ORG/land/er/ … ets/birds/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007