Lapi tsiitsitaja e. keltsalind

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Läbirände ajal kevadel aprillis või sügisel alates septembri lõpust hilissügiseni.

Välimus. Isaslinnu tunnuseks on must pea ja rind, valge oimutriip (ulatub nurgakujulise sakina kõhuni välja) ja punakaspruun kuklatagune. Emaslinnu kuklatagune on samuti roostekarva, aga heledam. Mõlemat sugu lindude külgedel on heledal põhivärvil tumedad täpid, mis katavad ka emaslinnul kurgualust. Suured tiivakattesuled on punakaspruunid, tiivanukil selge tumedam pruun laik ning nokk on kollane. Puhkesulestikus eristab isaslindu emaslinnust peamiselt ainult kontrastsem ja intensiivsem sulestiku värvus. Noorlinnud on emaslindudega sarnase värvusega.

Segamini võib ajada... Lapi tsiitsitaja hundsulestikus isaslindu ei ole võimalik kellegagi segamini ajada. Raskem on nii puhkesulestikus isaslinnu kui ka emas- ja noorlindudega. Sarnasus on mitmete tsiitsitajaliikidega, eriti kui need on puhkesulestikus. Rootsiitsitaja emaslinnul ei ole pruuni kuklalaiku ja tiivanukilaiku võrreldes keltsalinnu emaslinnuga. Põhjatsiitsitajaga, kuid sellel on sulestikus rohkem puuni nii ülakehal kui ka tiiva all. Väiketsiitsitajaga, kuid sel on silma ümber valkja silmuse asemel see kollakas ja ka sulestiku üldtoon on kollakam.

Levik ja rändamine. Pesitseb metsatundras ja tundras Põhja-Skandinaaviast kuni Tšuktši poolsaareni, Kamtšatkast ja Aleuutidest Põhja-Ameerikani ning Gröönimaal peamiselt põhjapool polaarjoont. Esineb arktilistel saartel Kanadas, Novaja Zemljal, Uus-Siberis ja Wrangeli maal. Puudub Teravmägedel ja Islandil. Talvitub Kesk- ja Lõuna Euroopas, Kesk-Aasias ja Ameerika Ühendriikide  kesk- ja lõunaosas.

Kus võib kohata... Läbirändel põllumajandusmaastikel. Muidu tundramaastikel.

Eluiga. Potentsiaalne eluiga on 6 aastat.

Eluviis. Keltsalind saabub tundrasse pesitsema maikuus, kui seal veel piisavalt lund maas. Pesitseb  ta hangelinnust rohkem lõuna pool sambla- ja puhmatundras. Isaslinnud saabuvad esimesena ja hõivavad lauldes ning agressiivselt naabritega suheldes kiiresti omale pesitsusterritooriumi. Emaslinnud saabuvad neist mõni päev kuni nädal hiljem. Keltsalinnul tuleb sageli taluda karme ilmastikutingimusi, eriti kui kevad pesitsusperioodil talveks tagasi pöördub. Keltsalinnud elavad pesitsusajal üksteise läheduses, sageli päris tihedasti. Siiski on igal paaril oma territoorium, mille kaitse eest isaslind hoolitseb. Isalind laulab peamiselt ainult laululennul kõrgemalt laskudes ja sedagi võõrast isaslindu või küllatulevat emaslindu märgates. Laululennu kõrgus ei ületa 10 meetrit. Peale pesitsemist hakkavad keltsalinnud algul kogunema väikestesse salkadesse, mis hiljem ühinevad suurteks rändeparvedeks. Pesitsuskohast äraränne algab juba augusti alguses, kuid massilisemaks muutub alles septembris. Talvitudes armastab ta samuti elutseda avatud põllumajandusmaastikel.

Pereelu. Keltsalind peab väga ökonoomselt ära kasutama lühikest pesitsusperioodi. Emaslindude saabumisel pikalt kurameerimisele aega ei raisata. Emaslind alustab pesaehitusega praktiliselt kohe peale saabumist ja peresuhte loomist ning ei kuluta ehitustegevusele üle 3 päeva. Pesa peidetakse maapinnale põõsa alla. Ehitusmaterjaliks kasutatakse rohtu, raagusid ja juureniite. Pesa vooderdatakse pehme rohu, sulgede ja karvadega. Juunis või hiljemalt juuli algul munetakse 5-6 muna. Mune haub ainult emaslind 11-13 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast lennuoskuseta 8-10 päeva vanustena, et vähendada vaenlaste saagiks langemise ohtu. Peale pesast lahkumist 3-5 päeva jooksul omandatakse lennuoskus.

Toidulaud. Keltsalinnud söövad peamiselt seemneid. Poegi toidetakse putukatega, enamuses sääskede ja mardikatega.

Vaenlased. Peamised vaenlased on lumekakk ja polaarrebane. Poegi pesas ründavad nirgid ja naaritsad.

Arvukus. Eestis on keltsalid läbirändaja. Euroopas pesitseb 0,8-2 miljonit paari, kokku maailmas 5,8-11 miljonit paari.

Iseärasused. Keltsalind ja hangelind on kaks kõige põhjapoolsemat laululindu. Võrreldes teiste tsiitsitajateliikidega on keltsalind siiski suhteliselt laisk laulja ja ei tee sageli mitu tundi nokka lahtigi. Ka vältab tal lauluperiood ainul paar nädalat.
Keltsalind kasutab väikeste lindude hulgas ebatavalise võttena hälvitusmängu. Pesa ligidal ja ka muidu ohustatuna teeskleb ta röövloomale vigast ning püüab teda pigem kõndides kui lennates kaugemale minema meelitada.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.shawcreekbirdsupply.com/
http://www.on.ec.gc.ca/wildlife/wildspace
http://www.birdweb.org/birdweb/
http://www.enature.com/flashcard/
http://talkaboutwildlife.ca/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007