Hakk ehk „mündisööja“

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eesti linnud jäävad talveks valdavalt paigale, kuigi osa hakke on rändlinnud, saabudes lõuna poolt tagasi veebruaris-märtsis, läbiränne toimub aprillini. Sügisene läbiränne septembris-novembris.

Välimus. Suurem osa sulestikust on metalliläikelist musta või hallikasmusta värvi, välja arvatud kukal, kõrvakoht ja kaela külg, mis on erinevalt teistest vareslastest hõbehall – justkui hall rätik oleks pähe seotud. Silma vikerkest on üsna hele terashall, paistes eemalt valgena, mis on haki iseloomulikuks tunnuseks. Noorlinnu vikerkest on helesinine. Lennates näeb välja väiksem, ümaramate tiivaotste ja kiiremate tiivalöökidega kui teised vareslased, nähes kohati välja lausa tuvi-sarnane.

Segamini võib ajada... Sarnased on teised vareslased. Hakk on vareslastest väikseim ning lähedamal vaatlemisel selgelt äratuntav.

Levik ja rändamine. Pesitseb vaid Loode-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias. Talvituvad Lääne-Euroopas, Baltimaade linnud jäävad talveks valdavalt paigale.

Kus võib kohata... Levik seotud põhiliselt inimasustusega (nö inimkaasleja). Hakk on valdavalt linnalind, väike hulk hakke pesitseb ka looduslikes pesapaikades, nt lehtmetsades. Asulates pesitsevad hüljatud elamutes, kirikutornides, asulast väljas näiteks puuõõnsustes, elektripostides, vanade müüride vahel.

Eluiga. tüüpiline eluiga on 5 aastat. Pikim teadaolev eluiga on peaaegu 20 aastat.

Eluviis. Hakk on seltsiv lind, liikudes paaride või kolooniatena. Nad elavad suurtes gruppides koos, säilitades ka paarisuhted.

Pereelu. Hakkidel on tugevad emaste-isaste paarisidemed, enamus neist kestavad kogu elu. Pesaks kuhjab kokku oksi, rohtu, karvu, paberitükke ja muud, mida leiab, või võtab üle suuremate lindude vana pesa. Emahakk muneb mais 4-7 muna, mis on rohekat värvi ja täpilised. Haudumine toimub 18-20 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30-35 päeva möödudes. Suguküpseks saavad linnud tavaliselt 2-aastaselt, harva ka 1-aastaselt..

Toidulaud. Hakid on kõigesööjad. Eelistavad loomset toitu, kuid sobivad ka seemned. Toitu hangivad enamasti maapinnalt, mõnikord ka puudelt, linnas elades sorteerivad ka prügi. Käivad lindude söödakohtadel toitu hankimas sagedamini kui teised vareslased.

Vaenlased. Rotid, kodukassid ja oravad varastavad mune. Mune ja poegi võivad varastada ka teised hakid, kuid mitte söögiks. Rebane püüab noorlinde ja röövlinnud on ohuks igas vanuses hakile. Haki suremus on esimesel kahel eluaastal 60-70%.

Arvukus. Eestis pesitseb 30,000 – 40,000 paari, talve veedab Eestis 80,000 – 150,000 lindu. Euroopas elab 5 - 15 miljonit paari.

Iseärasused. Konrad Lorenz on uurinud hakkide grupikäitumist ning avastas hierarhia, milles kõrgemal asetsevad linnud domineerivad madalamal positsioonil olevate üle. Samuti on leitud hakkide puhul toidu ning muude esemete jagamist teistega, mis on isegi primaatide puhul haruldane, lindudel esineb seda muidu ainult vanemliku hoolitsuse ja pesitsemise kontekstis. 

Kasutatud allikad.
Lundevall, C.-Fr., & Bergström, M. (2005). Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak.
http://www.birdguides.com/
http://en.wikipedia.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
www.birdlife.org
www.euring.org
http://www.rte.ie/radio/mooneygoeswild/factsheets/