Põhja-lehelind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata. Põhja-lehelind on Eestis eksikülaline, kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Linnu ülapool on hallikasroheline, alapool aga hele/kahkjasvalge. Silmade kohal on selgelt väljapaistvad heledad kulmud ning silmade kõrgusel on tume triip. Tiibadel on hele vööt. Põsed on kirjud.

Segamini võib ajada. Põhja-lehelind on üsna sarnane salu-lehelinnuga, kuid on temast suurem ja tugevam ning heledad kulmud ja tume silmatriip paistavad selgemini välja. Segamini võib teda ajada ka rohe- e. nõlva-lehelinnuga, kui põhja-lehelinnu nokk on tugevam, jalad heledamad, põse sulestik kirjum ning kerekülgedel on tume varjund.

Levik ja rändamine. Põhja-lehelind pesitseb põhiliselt Siberis ja Kirde-Euroopas. Fennoskandias on ta levinud vähemal määral. Talvitub Kagu-Aasias.

Kus võib kohata. Põhja-lehelind pesitseb lopsaka taimestikuga ojaorgudes ja mägitundrates, peamiselt nõlvakaasikutes, vähem okasmetsades.

Eluiga. Keskmine eluiga on 3 aastat.

Eluviis. Põhja-lehelind on enerigiline ja aktiivne lind. Toitu otsib ta puudel, liikudes kiiresti oksalt-oksale.
Põhja-lehelind eelistab pesitseda eraldi paaridena. Harva kogunevad nad suhteliselt lähestikku gruppidena pesitsema. Isaslind kaitseb oma territooriumi aktiivselt – oma valdustest teatatakse teistele lauluga või sissetungimise korral tiibadega vehkides.

Pereelu. Põhja-lehelind on monogaamne liik. Pesa ehitab ta maapinna lähedale madalasse põõsastikku. Ehitamine on emaslinnu töö. Pesa punutakse kuivanud kõrtest ja jõhvidest. Täiskurnas on 5-7 muna. Haudeperiood vältab 11-13 päeva, haub ainult emaslind. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. 13-14 päeva vanuselt saavad pojad lennuvõimelisteks ning lahkuvad pesast.

Toidulaud. Põhja-lehelind toitub putukatest ja nende vastsetest.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlasteks võivad olla suuremad röövlinnud, peamiselt kullilised ning pistrikud, maapinnal võib aga lindu ennast ja tema pesakonda ohustada mõni väikekiskja, kes pääseb tema madalal paiknevale pesale ligi.

Arvukus. Eestis on põhja-lehelindu kohatud viimase 10 aasta jooksul 1 kord, kogu populatsiooni arvukus on 27 milj. isendit.

Iseärasused. Põhja-lehelind on ainuke lehelind, kes on Vana Maailma lindudest levinud ka Põhja-Ameerikas ja isegi Alaskal.

Kasutatud allikad.
www.bto.org
http://en.wikipedia.org
www.birdguides.com
www.birdlife.org
http://animals.jrank.org
www.demogr.mpg.de
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004