Krüüsel

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata. Eestis võib teda kohata maist oktoobrini.

Välimus. Krüüsel on suhteliselt väike lind. Tema hundsulestik on must, seljapoolel roheka varjundiga ja tiival suure valge laiguga. Alapool on pruun ja jalad punased. Puhkesulestiku ülapool on mustjas-pruun valgete tähnidega, alapool aga valge.

Segamini võib ajada. Krüüsel on üsna sarnane tõmmuvaerasega, kuid viimane on suurem ning tõmmuvaerasel on kitsas valge triip vaid tiiva tagaservas. Ka kirdekrüüsel (Cepphus columba) on välimuselt sarnane, kuid kirdekrüüselil on valge ala tiibadel väiksem ja sellesse valgesse laiku ulatuvad osaliselt sisse mustad suled. Kirdekrüüselid pesitsevad ainult Alaskal, samas krüüseli leviala on märksa laiem.

Levik ja rändamine. Krüüsel on levinud Atlandi ja Vaikse ookeani ning ka Põhja-Jäämere mandri ja saarte randadel. Areaali lõunaosas on ta paigalind, põhjapoolsetes piirkondades hulgub ta ringi sõltuvalt talvistest jääoludest.

Kus võib kohata. Krüüselid elavad mere ääres olevatel kivistel kaldajärsakutel ja -pankadel. Nad on üpris varjulise eluviisiga linnud ning pesa rajavad nad enamasti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: kaljulõhed, pangaalused jms kohad. Eesti tingimustes pesitsevad nad kaljustel ja kivistel randadel ning laidudel (põhiliselt Loode-Eestis).

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 30 aastat ja 5 kuud.

Eluviis. Krüüselid käivad merel toitu hankimas tavaliselt väikseste salkadena. Nad on kiired ja osavad ujujad: sukeldudes võivad nad vee all ujuda mitmeid kümneid meetreid, tulles pinnale hoopis kaugemal sellest kohast, kus nad sukeldumist alustasid. Nad suudavad vee all olla korraga kuni 2 minutit ja 20 sekundit.
Kuna nende tiivad on suhteliselt väiksesed võrreldes kogu suurusega, lendavad nad kiirete tiivalöökidega, mida saadab vuhin.

Pereelu. Pesapaikadele jõuavad krüüselid suhteliselt hilja: areaali lõunaosas juunis, põhjaosas aga isegi juulis. Põhjuseks on asjaolu, tema jaoks sobivad pesapaigad nagu kaljulõhed ja pankadevahelised urud pole varem lumest ja jääst vabanenud. Pesa rajab krüüsel varjulisse paika, tavaliselt kitsastesse ja sügavatesse kaljulõhedesse, kaljupankade alla ja muudesse raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.
Pesaks on mõni lohukoht, mille ta peenete kivide ja harvem ka kuivanud rohukõrtega vooderdab.  Täiskurnas on kaks, harvem üks, muna. Haudeperiood kestab 27-28 päevad, hauvad mõlemad vanalinnud. Koorunud poegadel on tihe süsimust udusulestik. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse väiksemate kalade ja krevettidega. Umbes kuu aja vanuselt on noorlindudel vanalinnu kaal, kuid lennata nad veel ei oska. 35-38 päeva vanuselt laskuvad pojad liugelennul vette, jäädes pesa lähedale. Sel perioodil jätavad vanalinnud pojad omapäi ning noored peavad ise hakkama saama.

Toidulaud. Krüüsel toitub põhiliselt kaladest, vähkidest ja limustest.

Vaenlased. Täiskasvanud krüüselile otseseid vaenlasi pole. Mune ja poegi võivad ohustada kajakad.
Arvukus. Eestis pesitseb 10-20 paari, kogu populatsiooni arvukus on 400 000-700 000 isendit.

Iseärasused. Erinevalt teistest alklastest toitub krüüsel ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast või keskmisel sügavusel sukeldumist kasutab ta haruharva. Krüüselid on võimelised sukelduma kuni 45 m sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu nad sügavamale kui 8 m. Nad on suuteliselt järjest olema vee all kuni 2 min. 20 sek.
Krüüseli sulestik võib erineda sõltuvalt pesitsuspiirkonnast: põhjapoolsetel pesitsejatel on vlage laik tiival suurem kui lõunapool pesitsevatel lindudel.

Kasutatud allikad.
www.birdlife.org
http://animaldiversity.ummz.umich.edu

http://en.wikipedia.org
www.birds.cornell.edu
http://identify.whatbird.com
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004