Väike-konnakotkas

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. I kaitsekategooria. (Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline).

Millal võib Eestis kohata... Väike-konnakotkas saabub Eestise aprilli alguses ja lahkub septembris.

Välimus. Väike-konnakotkas on tumepruunides toonides, altvaates on alltiiva kattesuled  šokolaadpruunid, hoosuled aga tumepruunid. Pealtvaates on labatiival ühtlane hele laik mis piirdub seesmiste laba-hoosulgedega. Küünartiiva eesosa ja pea on selgesti heledamad võrreldes hoosulgede ja seljaga.

Segamini võib ajada... Suur-konnakotkaga. Omavahel väga sarnastel liikidel saab vahet teha tiiva alumisel poolel olevate heledamate alade järgi, mis on vaid suur-konnakotkal. Samuti on suur-konnakotkas mõnevõrra suurem ja jätab jässakama mulje kui Väike-konnakotkas. Konnakotkaid võib segi ajada ka viuga, kuid vahet saab teha konnakotkastega lennupildi järgi, kus konnakotkastel on tiiva labaosad allapoole suunatud, vastupidiselt viule. Samuti on viu sulestikus rohkem valget ja toonid heledamad.   

Levik ja rändamine. Väike-konnakotkas on Eestis peamiselt mandriosas üldlevinud harv haudelind. Väike-konnakotkas talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Rändel väldivad suuri veekogusid.

Kus võib kohata... Väike-konnakotka elupaikadeks on kultuurmaastike, niitude, jõeorgude ja soodega vahelduvad segametsad. Pesa asub tavaliselt mõne vana kuuse otsas.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 27 aastat.

Eluviis. Väike-konnakotkas on hästi kohastunud eluks kultuurmaastikel. Jahti peab ta tavaliselt 100 m kõrgusel avamaastiku kohal liikumatuil tiivul keereldes, aga ka puuoksal varitsedes ja maapinnal kõndides.

Pereelu. Väike-konnakotkas on monogaamne lind. Tema pesitsuspaigad asuvad tavaliselt madalatel aladel ning pesaks on suur oksaraagudest kuhi puu otsas. Emaslind muneb harilikult kaks muna ja haudeaeg kestab umbes 40 päeva. Väike-konnakotkad hakkavad hauduma esimese muna munemise järel ning seetõttu on poegade arengus tunduv vahe. Vanusevahe viib enamasti selleni, et noorem poeg hukkub vanema poja tagakiusamise tõttu. Harva kuid siiski vahel kasvatatakse mõlemad pojad üles. Lennuvõimelisteks saavad pojad 8-9 nädala vanuselt ning suguküpsus saabub kolmandal või neljandal eluaastal.

Toidulaud. Väike-konnakotkas toitub peamiselt pisiimetajatest, kahepaiksetest, roomajatest ja harvem lindudest ning putukatest, vahel toitub ka raibetest.

Vaenlased. Väike-konnakotkastel üldiselt vaenlased puuduvad.

Arvukus. 1998. aasta andmete kohaselt elab meil 480–600 paari väike-konnakotkaid.  Euroopas elab 14.000-19.000 paari.

Iseärasused. Konnakotkaste iseärasuseks on suur-konnakotka ja väike-konnakotka vahelised paarid, kes saavad ka järglasi, nn. „hübriide“.

Kasutatud allikad.
www.kotkas.ee
www.loomaaed.ee
www.lk.ee
http://www.raptor-research.de/
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000