Talvike

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Näiliselt on talvike paigalind, kuid suurem osa pesitsejatest saabub märtsis ja lahkub septembris-oktoobris, suur osa talvitujad tulevad põhja poolt lähvad tagasi samal ajal.

Välimus. (vaata pilte) Talvike on umbes varblasesuurune kollase pea ja alakehaga lind. Selja- ja tiivasulestik on pruun tumedamate pruunide tähnidega. Päranipuala on roostepruun, alakehal on märgatavad pikitriibud. Emas- ja noorlindude sulestik on tuhmim ja selgemate pikitriipudega. Talvesulestikus isaslinnul on tume oimutriip ja kõrvakohad.

Segamini võib ajada... Koldvindiga, kuid talvikesel ei ole tiibadel kollast nagu koldvindil ja alakeha tagumine pool on väga hele.

Levik ja rändamine. Talvike on levinud suurema osa Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägipiirkondades. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Jäämereni, lõunas Itaaliasse, Balkanile ja Kaukaasiasse. Eestis on talvike levinud kõikjal. Lõunapoolses leviala osas on ta paigalind, põhjapool pesitsevad linnud rändavad talveks lõuna poole. Eestisse talveks jäävate talvikeste arv kõigub väga suurtes piirides.

Kus võib kohata... Lagedatel puisniitudel ning heinamaadel, samuti kuivadel raiesmikel.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 13 aastat. Keskmine eluiga 3 aastat.

Eluviis. Talvike elutseb valdavalt lagedamatel aladel nagu heina- ja karjamaad, puudega kaetud aladest puisniitudel, raiesmikel ja kadastikes. Talle ei sobi märjemad alad ning seal teda enamasti ei kohta. Talvikese kiivalt kaitstava pesitsusterritooriumi kuju sõltub pesitsuskohast. Neis piirkondades, kus on palju põlde eraldavaid hekke, kopeerib isaslinnu poolt kaitstav ala sageli seda, ulatudes lagedale alale maksimaalselt 10-15 meetrit. Pesitsusperioodil pole talvikese pesa kerge leida, kuna vanalinnud on sellel käies väga ettevaatlikud. Talvikesed otsivad toitu eranditult ainult maapinnalt ning nende nokkimisliigutus on suunatud alati allapoole.
Talvike käitumine on lähtuvalt situatsioonist väga erinev. Kui pesitsusterritooriumi kaitstakse hasartselt, siis sellest väljapool asuval üldisel toitumisalal ei rivaalitseta. Inimese suhtes on talvike usaldav ja võib lasta  endale mõne meetri kaugusele. Talvisel toidulaual käitub ta enamikest seal toituvatest teistest liikidest erinevalt ning ei rabele iga toidupalaga edasi-tagasi, vaid sööb järjest paigal olles. Kui haudeperioodil tegutseb ta ainult paarides, siis peale seda hakkab ta ringi liikuma pesakonniti või väiksemate salkadena. Talvine ringiliikumis- ja toitumisviis on alati salkade, kes tulevad sageli maanteede ja inimasustuse lähedusse. Kuigi salkades ringiliikumine on kõigile salgaliikmetele ohutum, siis sellele vaatamata käib salga sees pidev nagistamine ja jagelemine.

Pereelu. Talvike ehitab oma pesa maapinnale rohttaimestiku varju või harvemini madalale okaspuule, maapinnast kuni 1,8 meetri kõrgusele. Pesa asukoha valib välja emaslind. Paraku ei suuda ta esimese korraga sageli sellele kõige paremat asukohta välja valida ning alustab siis pesaehitust mitmes kohas. Lõplikult väljavalitud kohas lõpetab ta pesaehituse ilma isaslinnu kaasabita. Pesamaterjaliks kasutab talvike rohtu ja juureniite. Aprilli lõpuks on esimene kurn 3-4 munaga täis, mida emaslind asub siis üksinda hauduma. Haudumine kestab 13-14 päeva ja peale koorumist jääb emaslind pesale veel poegi soojendama. Isaslind toob pesale toidu, mille emaslind poegadele edasi annab. Pärastpoole hakkab ka emaslind toiduotsingus osalema. Pojad lahkuvad pesast 11-13 päevastena ja lennuoskuse omandavad 16 päevastena. Vanemate hoolitsus lõpeb peale seda. Enamasti on suve jooksul alates juuni lõpust ka teine kurn, harva hiljem veel ka kolmas. Noored talvikesed loovad oma pere juba järgmisel kevadel.
Talvikesed on küll monogaamsed, kuid abileutruudus pole neil päris moes ja kõrvalehüppeid tehakse üpris palju. Neid teiste emaslindude poolt ihaldatavaid isaslinde ja paariseost mittepühaks pidavaid emaslindude tunneb ära selle järgi, et neil on näosulestikus rohkem punast tooni. Reeglina on need vanemad linnud ja punaka värvuse on neile andnud rohkem karotinoide sisaldava toidu söömine. Kas just erimenüü ainult tingib talvikestel vastava seksuaalkäitumise, ei osata praegu veel öelda.

Toidulaud. Talvike sööb peamiselt seemneid, hilissuvel ja sügisel ka marju. Seemnetest eelistab kõrreliste omi, kuna ristõieliste seemneid ei saa ta nii lihtsalt kätte. Putukaid tarvitab toiduks vaid pesitsusperioodil. Varasematel aegadel otsis hobusepabulatest seedimata teri.

Vaenlased. Talvikese vaenlaseks võivad olla väiksemad röövlinnud (nagu raudkull) ja kiskjalised. Pesi rüüstavad varesed.

Arvukus. Eestis 160-250 tuhat paari, talvituvaid linde 100-400 tuhat lindu. Euroopa arvukus 14-25 miljonit paari.

Iseärasused. Isastalvike on üks väsimatumaid  laululinde. Ta alustab laulmist veebruarist-märtsis ja teeb seda kuni varasügiseni. Lisaks katkestab tema laulmise praktiliselt ainult pimedus ning vajadus lühikeste toitumispauside järgi vara- ja keskhommikul, pealelõunal ning õhtul. Päeva jooksul võib isastalvike sooritada kuni 7000 laulu.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdsofbritain.co.uk/bird-gu … hammer.asp
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993