Rästas-roolind
Koostanud: Kai Mäesepp, täiendanud: Jaak Põder
FOTO: Valeri terbatõh
Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.
Millal võib Eestis kohata... Linnud saabuvad Eestisse mai algul või mai lõpul. Linnud lahkuvad augusti lõpul või septembri alguses.
Välimus. Rästas-roolind on roolindudest suurim. Ülapool on ühtlaselt hele-oliivpruun, alapool on heledam. Päranipuala on ookerjas. Silma kohal on heledam triip.
Segamini võib ajada... Tänu kasvule segaminiajamist ei tohiks juhtuda. Sulestikult sarnaneb tiigi-roolinnuga, kuid rästas-roolind on ca poole suurem, tugevama silmatriibu ja toekama nokaga.
Levik ja rändamine. Rästas-roolind pesitseb Euroopa ja Aasia lääneosa parasvöötmepiirkonnas. Talvitumisalad on troopilisest Aafrikast kuni Kapimaani.
Kus võib kohata... Rästas-roolindu võib kohata merelahtede ja järvekallaste kõrgroostikes.
Eluiga. 35 aastat. Pikim eluiga 10 aastat.
Eluviis. Rästas-roolind on väga liikuv, kuid ettevaatlik lind Laul on tal kare ja vali. Rästas-roolind laulab roostikus või põõsas. Harva laulab ta lennul. Kõige intensiivsem on laulmine pesa ehitamise ajal. Tema laulu võib kuulda ööpäev läbi. Lõpetavad laulmise juuli lõpul või augustis.
Linnud rändavad üksikult. Ränne toimub nii öösel kui ka päeval.
Pereelu. Pesapaiga valib isaslind, pesa ehitab aga emaslind. Pesa on poolkerajas ehitis, mis koosneb vettinud roolehtedest ja hundinuia vartest. Pesa punutakse roovarrele. Roovarte kasvades kerkib ka pesa ülespoole. Mai lõpust juuli keskpaigani võib leida pesast 46 muna. Haudevältus kestab 1315 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad lahkuvad pesast 12. elupäeval. Poegi toidavad vanalinnud 23. elupäevani. Lennuvõimelisteks saavad pojad 16. elupäevaks.
Toidulaud. Toiduks on peamiselt putukad, ämblikud, teod. Sügisel sööb ka marju.
Vaenlased. Röövlinnud ja väikekiskjad. Pesi hävitab tõusuvesi.
Arvukus. Eestis pesitseb 4-8 tuhat paari, Euroopas 1,5-2,5 miljonit paari.
Iseärasused. Laulavad isegi tormis ja vihmas. Võrreldes teiste roolindudega on roostikus manööverdamisel kohmakamad.
Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://www.birdguides.com/
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman Eesti laululinnud, Valgus 1974
Kommenteerimiseks logi sisse!
|
Rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus
Kehapikkus. 19 20 cm.
Kaal. 25 30 g.
Tiibade siruulatus. 25 29 cm.
|