Hõbehaigur

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Hõbehaigur on Eestis üha sagenev eksikülaline.   

Välimus. Hõbehaigur on üks suuremaid haigruid. Tema sulestik on valge ja tänu oma puhas-valgele sulestikule ja suurusele üks Euroopa graatsilisemaid linde. Kael on suhteliselt pikk ja S-tähe kujuline. Pesitsushooajal on ta nokk tume, muul ajal aga kollane. Sama kehtib ka jalgade kohta: pesitushooajal tume, muul ajal aga määrdunudkollased.

Segamini võib ajada... Hõbehaigrut võib segamini ajada siidhaigruga, kuid ta on viimasest märkimisväärselt suurem ja nokk on kollane, mitte must. Hõbehaigrut võib segamini ajada ka veisehaigruga, kui ta on viimasest suurem ning veisehaigru nokk on lühem ning töntsakam.

Levik ja rändamine. Hõbehaigur põesitseb kõigil mandritel, v.a Antarktika: Põhja-Ameerika lõunaosas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas Saharast lõunapool, Madakaskaril. Euroopas algab tema leviala Ungari-Balkani joonelt kuni Aasia mandri kagupiirini, Sahhalinini  ja Lõuna-Jaapanini.
Kus võib kohata. Hõbehaigrut võib kohata madalas rannikuvees kõrkjates ja roostikes ning kalatiikidel. Nad pesitsevad soiste alade ning veekogude läheduses ning märgaladel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 23 aastat.

Eluviis. Hõbehaigur sarnaneb oma eluviisilt teiste haigrutega. Ta on monogaamne liik. Eelistab eldada lagedatel ja avatud maastikel, kus pole metsa, kuid leidub palju pillirootihnikutega veekogusid. Tihti moodustab ta kolooniaid nii liigisiselt kui ka teiste liikidega: teised haigrud, kormoraanid ja iibised.  Pesa rajamiseks valib ta praktiliselt ligipääsmatu koha. Toiduotsingutel käib ta tihti kultuurmaastikel.

Pereelu. Hõbehaigur rajab lihtsa ja mitte eriti tugeva pesa kas puu otsa või pilliroo- või kõrkjapuhmastesse. Tavaliselt asub pesa kas veekogule väga lähedal või lausa vee kohal. Emaslind muneb 1-6, tavaliselt 3 muna. Haudumime algab pärast esimese muna munemist. Hauvad mõlemad vaneamad ning haudeperiood kestab keskmiselt 25 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Mõnenädalased pojad hakkavad pesapuul ringi turnima, kuid tihti nad kas kukuvad alla või langevad mõne rööliigi saagiks. Lennuvõimeliseks saavad noorlinnud 6-7 nädala vanuselt. Hõbehaigrud hakkavad pesitsema kaheaastaselt.

Toidulaud. Hõbehaigur toitub peamiselt kaladest, kahepaiksetest ja putukastest ja nende vastsetest. Tihti söövad nad ka rohutirtsusid, pisiimetajaid ja roomajaid. Kui toiduga kitsas käes, siis rüüstavad hõbehaigrud ka värvuliste pesi.

Vaenlased. Hõbehaigrul otseseid vaenlasi pole. Pesitsemise aja võib mõni pistrikuline või kulliline talle ohtlik olla, kuid üldiselt võivad nad koloonias pesitsedes ennast üsna turvaliselt tunda.

Arvukus. Eestis on hõbehaigur eksikülaline. Euroopas pesitseb 2500-5000 paari, Venemaal ja Türgis 10 000-15 000 paari

Iseärasused. Hõbehaigru pojad on üksteise suhtes üsna sõjakad ning üsna tavalised on juhud, kus varem koorunud, seega ka suuremad ja tugevamad, nokivad väiksemad õed-vennad surnuks.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdguides.com
www.austmus.gov.au
www.birds.cornell.edu
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Ensüklopeediakirjastus
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980