Kääbus-nahkhiir

Kaitse Eestis. Kääbus-nahkhiir kuulub käsitiivaliste II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või alaneb ning levik Eestis väheneb elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Kääbus-nahkhiired asustavad lehtmetsi ja parke ning elavad tihti ka elamute ja veekogude läheduses. Talvitumiseks kasutatakse auke ja õõnsusi nii ehitistest kui ka puudes.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Kääbus-nahkhiir on Eestis küllaltki harvakohatav ja levinud peamiselt ainult mandril.

Eluiga. Maksimaalne eluiga kuni 16 aastat.

Pereelu. Sigimisperiood on kääbus-nahkhiirtel augustist septembrini, mille jooksul isasloomad oma territooriume teiste isaste eest kaitsevad. Emased hakkavad isaste poolt loodud sigismispaiku külastama ja ühel isasel võib olla lausa kümnest emasest koosnev haarem.

Emased kogunevad järgmisel aastal poegimiskolooniatesse ja pojad sünnivad juunis-juulis. Emad eristavad oma järglasi lõhna ja kuulmise abil. Juba 3-4 nädala vanuselt on pojad võimelised lendama ning lahkuvad poegimiskolooniast.

Toidulaud. Kääbus-nahkhiired on teiste nahkhiirtega võrreldes varajased kütid, kes alustavad oma saagilendu juba enne päikeseloojangut. Saagiks langevad mitmesugused ööliblikad, sääsed ja teised pisikesed putukad. Kääbused võivad ühel ööl mite saagilendu teha, kuid piirduvad tavaliselt ühega.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi kääbus-nahkhiirtel ei ole.

Huvitavaid tähelepanekuid. Üks kääbus-nahkhiir võib öö jooksul püüda üle 3000 putuka.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Natterer's bat
Wikipedia