Mustvaeras

Kaitse Eestis. Mustvaeras ei ole Eestis looduskaise all.

Millal võib Eestis kohata... Kuna mustvaeras käib Eestis ainult talvitumas, või siis kasutab meie kodumaad rändeteel peatumiseks, siis ongi parim aeg nende lindude kohtamiseks sügisest-kevadeni.

Välimus. (vaata pilte) Musvaeras püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isaslinnu keha on sügavmust, vaid tema nokale on natuke värvi jätkunud ja nii on see silmapiastvalt kollane. Emaslind on aga tuhmpruun, beežika põse ja pisikese kollase täpiga nokal.

Segamini võib ajada... Nii isas- kui emaslindu võib segamini ajada tõmmuvaerastega, kelle isaslind on samuti must ja emaslind tuhmpruun. Tõmmuvaera isase nokk on aga kollase asemel oranž ning silmaümbrus valge. Valget on ka tema tiival. Emaslinde on palju raskem eritada. Küllaga on tõmmuvaera emasel vähem beežikat põsel ja isasele sarnaselt valget tiival. õige lihtsam ongi neid liike üksteisest lennus eristada, sest siis on tõmmude valged tiivakohad ilusti nähtavad.

Levik ja rändamine. Mustvaeraid näeb ainult Eesti rannikuvetes rände ajal või siis talvitumas, mujal Eestis neid ei kohta. Üldiselt on mustvaerad levinud alates Islandist ja Iirimaast maakera põhjapoolsetes vetes kuni Alaskani välja.

Mustvaerad pesitsevad Euraasias ning talvituvad Mustast Merest ja Vahemerest lõuna pool.

Kus võib kohata... Mustvaeraid näeb ainult Eesti rannikuvetes rände ajal või siis talvitumas.

Eluiga. Kuni 16 aastat.

Eluviis. Mustvaerad on parvelise eluviisiga. Pesitsusaja veedavad nad oma paarilisega koos, kuid enne ja pärast seda liiguvad meelsasti parvades ja segunevad ka teiste avamere lindudega.

Pereelu. Mustvaerad rajavad oma pesad maapinnale, kus see hoolikalt põõsaste või taimede varju peidetakse. Emaslind muneb mais-juunis pessa 6-9 muna ja haub neid üksinda 30-31 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 45-50 päeva möödudes.

Toidulaud. Suvel moodustavad mustvaeraste toidu kõiksugu putukad, putukavaesetel aastaaegadel toitutakse merekarpidest, vähilistest ja ussidest.

Vaenlased. Nagu tpaljude merelindude puhul nii ka mustvaera puhul on nende suurimaks vaenlaseks merikotkad. Samuti rebased, kes avastatud pesi meelsasti rüüstavad.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare pole. Talvitumas kohatakse Eestis igal aastal 100-1000 isendit. Kevadisel läbirändel kuni 75000 lindu ja sügisrändel 6000-7000 mustvaerast.

Euroopas pesitseb 3900 - 12000 paari mustvaeraid.

Iseärasused.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
NatureServe Explorer
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides