Suurnokk-vint e. suurnokk

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Suurnokk-vint ei kuulu Eestis looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Suurnokk-vinte võib Eestis kohata aastaringselt, sest vaatamata sellele, et enamus neist talveks ära rändab, jääb igal aastal palju julgeid ka ennast proovile panema.

Välimus. (vaata pilte) Suurnokk püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Mõlemast soost vanalinnud näevad samuti sarnased välja.

Segamini võib ajada... Emaspilgul võib suurnokk paista üllatavalt emase leevikese moodi, kuid kohe pärast selle mõtte tekkimist hakkab silma suur ja massiivne nokk. Sellist pole ühelegi teisel meie värvulisel.

Levik ja rändamine. Suurnokad pole üle terve Eesti ühtlaselt levinud, vaid on koondunud pigem Saaremaale ja Lääne-, Kesk- ning Lõuna-Eestisse. Talveks soojemale maale lennanud suurnokad jõuavad meile märtsi lõpus ja aprillis. Sügisrände algus sõltub ilmastikust.

Kus võib kohata... Suurnokad asustavad väga erinevaid elupaiku, alustades lehtmetsadest ja puisniitudest ning lõpetades parkide ja koduaedadega.

Eluiga. Kuni 12 aastat.

Eluviis. Suurnokad on päevase eluviisiga linnud, kes tegutsevad paaridena. Territooriumigi kaitstakse kahekesi koos.

Pereelu. Oma vastu tüve toetuva pesa ehitavad suurnokad kuskile kõrgele lehtpuu võrasse, kuhu emaslind maikuus 5 muna muneb ja neid üksi 11-13 päeva haub. 10-12 päeva pärast koorumist lahkuvad pojad pesast ja saavad suguküpseks ühe-aastaselt.

Toidulaud. Suurnokad on peamiselt taimetoitlased, vaid pisikesi poegi toidetakse alguses loomse toiduga ehk putukate ja tõukudega. Suurnokad eelistavad kõiksugu marju nagu kirsse, mureleid, pihlakaid, toomingaid ning vahtra- ja kuuseseemneid.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi suurnokkadel pole, kuid nag värvuliste puhul ikka võivad nad pisemate röövlindude saagiks langeda.

Arvukus. Eestis pesitseb erinevatel andmetel 20000-40000 paari suurnokkasid. Talvituma jäävaid linde on igal aastal mbes 150-500.

Euroopas pesitseb 2,3 - 4 miljonit paari suurnokkasid. Terves maailmas aga kuni üks miljon.

Iseärasused. Suurnoka eripäraks nagu nimigi ütleb on tema ebaproportsionaalselt suur nokk, mis kohe silma hakkab.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
BTO Birdfacts
Max Planck Institute
Birdguides