Hangelind

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Hangelind saabub oktoobri ja lahkub märtsis-aprillis. Enamus linde siiski väid rändab meilt läbi.

Välimus. Hangelinnu pesitsev isaslind on lihtsalt äratuntav -- ta on üleni valge, ainult selg on must. Emasel on selg hall ja peas, põskedel ja rinnal on hallikad triibud. Talvel on
sulestik roostekarva, pruuni ja valge segu pealpoolega ja valge ja heleda roostekarva seguse alapoolega. Isastel on talviti tiibadel rohkem valget kui emastel. Nokk on kollane musta tipuga, pesitsushooajal isaste nokk on üleni must.

Segamini võib ajada... Sarviklõokesega. kuid sarviklõokeses saba on enamuses must ja  pikem kui hangelinnul ning tema tiival puudub suur valge laik.

Levik ja rändamine. Hangelind pesitseb põhjapoolkera Arktikas. Talvitub ta Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme alas.

Kus võib kohata... Hangelind pesitseb paljastel kaljudel ja tundras. Talvel võib kohata avamaastikel ja kivistel/liivastel randadel.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat.

Eluviis. Hangelinnud moodustavad talviti suuri parvi, kes avamastikel toitu otsivad. Parvedes on selge hierarhia. Toitu otsivad peamiselt maapinnalt, võib sooritada ka hüppeid mõne kõrgema taime küljest seemete kättesaamiseks.
Isaslinnud saabuvad pesitsusterritooriumule ca 1,5 kuud enne emasedi. Nad valivad omale territooriumi ja kaitsevad seda, kuid käivad ikka veel koos teiste isastega parves toitu otsimas.
Talvel magab hangelind lume all, et pakane liiga ei teeks. Nad samuti pesevad end lumes (nagu paljud teised linnud teevad seda vees vi liivas)

Pereelu. Hangelinnud on üldiselt monogaamsed. Peale pesaterritooriumi valimist meelitab isaslind emaseid pulmalauluga, mida ta esitab ringis lennates. Kui emane huvi ilmutab, ajab isane teda taga ja tagaajamine lõppeb paaritumisega. Pesa ehitab hangelind sügavale kiviprakku, mis kaitseb teda vaenaste eest, kuid tänu külmale seab haudumisele suuremad nõudmised. Pesa koosneb samblast ja rohust ning vooderduseks on paks karva- ja sulekiht. Emane muneb pessa 4-6 muna ning haudub ka tema. Kuna tänu külmale kivile ta pesalt lahkuda peaaegu ei saagi, siis isaslind toidab haudumise ajal emast. Haudumine kestab 12-13 päeva (teistel andmetel 4-10 päeva). Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanemad ning need saavad lennuvõimeliseks juba 10-15 päeva pärast. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt. Hangelinnul on 1-2 kurna pesitsusperioodi jooksul.

Toidulaud. Söövad peamiselt seemneid, suvel ka putukaid (pojad söövad ainult putukaid)

Vaenlased. Peamised vaenlased on polaarrebased ja lumekakud.

Arvukus. Eestis on hangelind läbirändaja ja väikesearvuline talvituja, meil talvitub 100-1000 lindu. Euroopas pesitseb 680 tuhat kuni 1,7 miljonit paari hangelinde.

Iseärasused. Kuigi isaslinnud on talvel ja suvel erineva välimusega, sulgib hangelind ainult 1 kord aastas. Sulestiku vahetuse 'trikk' seisneb selles, et suvesulestik on peale sulgimist sulgkatte all juba olemas. Talve jooksul kulutab isaslind lume peal suleotsi nõnda, et pesitsusperioodiks ilmub kulunud suleotsete alt nähtavale 'teine sulestik'.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
http://www.arkive.org/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005