Kuninghahk

Kaitse Eestis. Kuninghahk ei kuulu Eestis looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Kuna kuninghahk peatub Eestis ainult läbirändel, siis ongi parim aeg nende kohtamiseks kevadel ja sügisel. Tuleb aga arvestada, et kuninghahk on meie vetes küllaltki väiksearvuline läbirändjaja.

Välimus. (vaata pilte) Kuninghahk püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isase nokk on edevalt punane ja silma all asetseb suur heleroheline laik. Emane on seevastu tagasihoidlikult pruunikas nagu partlaste emaslindude puhul ikka.

Segamini võib ajada... Kuninghaha isaslindu pole võimalik kellegi teisega segamini ajada.
Küllaga on emaslind haha emaslinnu sarnane, kuigi hahk on natuke tuhmjam ja kuninghahk rohkem roostepruun. Lennus saab hahaemaslindu kuninghahast eristada silmapaistvama valge tiivatriibu abil. Üldiselt on aga nende liikude emaslindude eristamine küllaltki raske üelsanne.

Levik ja rändamine. Kuninghahkasid näeb ainult läbirändel Eesti rannikuvetes. Üldiselt on kuninghahk ledinud arktilistes vetes nagu Beringi meres, Gröönimaa ümbruses, Ida-Kanadas ja Põhja-Norras.

Kus võib kohata... Kuninghahkasid näeb ainult läbirändel Eesti rannikuvetes.

Eluiga. Kuni 19 aastat.

Eluviis. Kuninghahad on parvelise eluviisiga. Pesitsusaja veedavad nad oma paarilisega koos, kuid enne ja pärast seda liiguvad meelsasti parvades ja segunevad ka teiste hahaliikide ja avamere lindudega.

Pereelu. Kuninghahad pesitsevad Põhja-Jäämerel, Teravmägedel, Kanini poolsaarel ja kogu Siberi tundravööndis kuni Beringi mereni, Põhja-Ameerika arktiliste saarteni ja Gröönimaa põhjaosani. Pesad rajavad kuninghahad maapinnale, kuskli tundamaastikul mitte eriti kaugele avamerest. Emaslind muneb sinna 4-6 muna ja haub neid üksinda 22-24 päeva. Emane hoolitseb üksi ka terve pesakonna eest. Mitme emase pesakonnad võivad kokku üheks sulanduda. Noored mased saavad suguvõimeliseks kahe-aastaselt.

Toidulaud. Kuninghahad on peamiselt taimetoitlased, eelistades veetaimede veealuseid osi, mida püütakse sukeldudes. Võimalusel püüavad ka kõiksuguseid selgrootuid.

Vaenlased. Nagu tavalistel hahakde puhul nii ka kuninghaha puhul on nende suurimaks vaenlaseks merikotkad.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare pole. Läbirändel kohatakse Eestis igal aastal mõnda üksikut isendit.

Euroopas pesitseb 2500 - 6000 paari kuninghahkasid. Terves maailmas aga kuni üks miljon.

Iseärasused. Kuninghahad on väga vaiksed linnud, kes häälitsevad väga harva. Pulmamängu ajal võib kuulda isaslinnu sügavat ja vibreerivat kutset.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
NatureServe Explorer
Max Planck Institute
Birdguides