Kuuse-käbilind

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kuuse-käbilind on üldiselt paigallind, kuid võib juhtuda, et mõnel aastal neid meil ei kohtagi.

Välimus. Kuuse-käbilind meenuab veidi papagoid tänu oma nokale ja käbisöömisviisile. Nende nokaotsad on kõverad ja omavahel risti. Isaslinnud on telliskivipunase pea, selja ja alakehaga, emased on rohkem pruunikad-rohekad kollase taguotsaga. Noorlinnud
on hallikaspruunid ja tugevate triipudega.. Kuuse-käbilindude välimus varieeriub eri populatsioonides ja ka eri aegadel sulgimise tõttu.

Segamini võib ajada... Männi-käbilinnu ja vööt-käbilinnuga. Männi-käbilinnul on kuuse-käbilinnust võimsam nokk ja suurem pea, kuid tänu variatsioonidele on neid kahte liiki sulestiku järgi raske määrata. Lihtsam on seda teha hääle järgi, kuuse-käbilinnu häälitsuseks on 'glip' või 'tshup'. Vööt-käbilinnust eristab kuuse-käbilindu tema võimsam nokk ja eristamistunnuseks on ka valgete vöötide  puudumine kuuse-käbilinnu tiibadel. Kuuse-käbilinnu isaslind on ka veidi tuhmim kui vööt-käbilinnu isaslind.

Levik ja rändamine. Kuuse-käbilind pesitseb  okaspuumetsade piirkondades  Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Ta on üldiselt paigallind, kuid võib liikuda lõuna poole kui toiduvarusid napib.

Kus võib kohata... Kuuse-käbilind tegutseb okaspuumetsades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 8 aasta.

Eluviis. Kuuse-käbilind otsib toitu parvedes, seda isegi pesitsemise ajal. Nad on spetsialiseerunud käbidest seemnete kättesaamisele ja teevad seda nii, et võtavad käbi, hoiavad seda jalaga kinni ning nokaga avavad käbide 'soomuseid' ning keelega võtavad 'soomuste' vahelt seemne.
Kuusekäbilind võib pesitsda igal ajal, kui on piisav toiduvaru.

Pereelu. Kuuse-käbilind ehitab pesa okaspuu otsa tüvest eemale oksale. Pesa koosneb okstest, mille sisse on põimitud okkaid, rohtu, sammalt, sulgi ja muud metsas leiduvat. Pesa ehitab emaslind. Emane muneb pessa 3-4 muna ja haudub neid 14-15 päeva. Poegade noka otsad koorumise järel veel risti ei ole, alles ca 3 nädala pärast on neil juba äratuntav käbilinnu nokk. Lennuvõimelisteks saavad pojad 20-25 päevaselt, suguküpseks 1 aastaselt. Kuuse-käbilinnul on keskmiselt 2 kurna aastas.

Toidulaud. Söövad peamiselt okaspuude seemneid, kuid ei ütle ära ka muude taimede seemnetest. Toidupuudusel sööb ka putukaid.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on kuuse-käbilind kõikuva arvukusega. Teda pesitseb siin 1.000-50.000 paari, Euroopas 5,8 - 13 miljonit paari. Eestis talvitub 1.000-300.000 lindu.

Iseärasused. Kuna kuuse-käbilind võib pesitseda ükskõik mis ajal, kui on ainult piisavalt toitu, siis ka sulgimine on neil hajusam ja seega on teda keerulisem täpselt määrata,.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
http://www.oiseaux.net
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005