Käosulane

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Käosulane ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Käosulane tuleb Eestisse pesitsema, seega võib teda kohata ainult kevad-suvisel perioodil.

Välimus.   (vaata pilte) Käosulane püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Väga paljude teiste sama suurte ja samamoodi väljapaistmatu sulestikuga põõsalindlastega. Kõige sarnasemate liikidena võib välja tuua salu-lehelinnu ja tiigi-roolinnu. Neid linde saab omavahel eristada kõige paremini ikkagi laulu järgi. Vaatlusega eristamine vajab pikemat vaatlemist ning head vaatluspositsiooni, mida need kiiresti liikuvad ja peidulised linnud aga ei paku.

Levik ja rändamine. Käosulased on levinud üle Eesti ning jõuavad oma pesitsusterritooriumile mai keskpaigas. Tagasiränne algab juba augustis.

Kus võib kohata... Käosulased armastavad elada lehtmetsades, parkides ja ka kinnikasvanud puisniitudel.

Eluiga. Kuni 11 aastat.

Eluviis. Käosulased on päevase eluviisiga linnud, kes toimetavad paarina. Küllaltki peidulised.

Pereelu. Oma sügava poolkera kujulise pesa ehitavad käosulased kuskile okste vahele, milesse emalind mais 4-6 muna muneb. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud 13-15 päeva jooksul. Koorunud pojad lahkuvad pesast 13-14 päeva möödudes.

Toidulaud. Käosulased on segatoidulised, püüdes puulehtedelt putukaid, kuid süües ka mitmesuguseid marju.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi käosulastel ei ole.

Arvukus.   Eestis arvatakse peistsevat vaid 20000-50000 paari käosulaseid. Euroopas pesitseb 1 - 2,1 miljonit paari käosulaseid.

Iseärasused.
Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
Wikipedia
J. Elphick, J. Woodward "RSPB linnud", Dorling Kindersley 2003.