Kõrkja-roolind

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Kõrkja-roolinnud käivad Eestis pesitsemas, või kasutavad meie kodumaad peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab kõrkja-roolinde kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad.

Välimus.   (vaata pilte) Kõrkja-roolind püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Praktiliselt kõigi roolindudega, ritsiklindudega ja teiste pruunide põõsalindudega. Roolinde eristatakse peamiselt ainult laulu järgi, sest harva saab neid piisavalt lähedalt ja kaua vaadelda, et määramisel neid väheseid tunnuseid näha, mis kõrkja-roolinde teistest roolindudest eristavad.

Levik ja rändamine. Kõrkja-roolinnud on levinud üle terve Eesti ja saabuvad talvitumast oma pesitsusaladele aprilli lõpus. Sügisränne algab juba juuli lõpus ja kestab septembri lõpuni.

Kus võib kohata... Kõrkja-roolinde kohtab kõige tihedamini roogu kasvanud järvedel, põõsasniitudel ja soodes. Kõrkja-roolinnud eelistavad elupaigana tihti pajupõsastikku.

Eluiga. Kuni 7 aastat.

Eluviis. Kõrkja-roolinnud on küllaltki varjatud eluviisiga, kuid pesitsushooaja alguses näitavad ennast tihti pilliroovarrel laulmas.

Pereelu. Kõrkja-roolinnud ehitavad oma kõrtest, taimevartest ja samblast koosneva pesa mõnele mättale või põõsasse. Emaslind muneb juuni lõpus või juuli alguses pessa 5-6 muna ning haub neid üksi 13-14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 13-14 päeva pärast ning saavad suguküpseks ühe aastaselt.

Toidulaud. Kõrkja-roolinnud söövad kõiksugu pisikesi putukaid, keda tema elupaigas leidub.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi kõrkja-roolindude vanalindudel eriti pole, kuid madalale rajatud pesi käivad ikka võimalusel kõik röövlid rüüstamas.

Arvukus. Eestis arvatakse peistsevat vaid 300000-500000 paari kõrkja-roolinde.

Iseärasused. Kõigi roolindude iseärasuseks on see, et neid on väga raske silmaga üksteisest eristada. Määramisel on abiks elupaik ja terav kuulmine.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia