Kodutuvi e. kaljutuvi

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt.

Välimus. (vaata pilte) Kodutuvi esivanem kaljutuvi on sihvakam ja väiksem. Kodutuvi on tänu inimese kaasabile saanud juurde kogukust ja muutunud ümaramaks. Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. Puguala, kael ja pea tumehallid, kaela külgedel punakat ja rohekat metalset tooni. Kodutuvi silmad on tumeoranžid. Sugupooli on väga raske üksteisest eristada, emaslindudel on kaelapealne metalne läige ehk natuke vähem intensiivne.

Segamini võib ajada... Enamike teiste tuvidega. Vahet aitab teha heledam keha, mustad tiivavöödid ja kehast tumedam pea. Lisaks võib kindel olla, et kõik tuvide mõistes eksootilised põhivärvused, nagu valge jne, kuuluvad kodutuvile.

Levik ja rändamine. Kaljutuvi on looduslikult levinud alates Kesk-Aafrikast, Araabia poolsaarest, Lõuna-Indiast ja Kesk-Hiinast kuni Briti saarte, Karpaatide, Krimmi ja Lõuna-Uuraliteni. Kodutuvi on inimese kaasabil levinud üle maailma ja ta puudub ainult Põhja-Ameerika arktilistel aladel, Gröönimaal ja Kesk-Siberis.

Kus võib kohata... Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka põldudel ja aedades.

Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat.

Eluviis. Kaljutuvi eelistab elada eraldatuna kaugemal inimasustusest kaljudel ja jõekallastel. Osa kaljutuvidest said aastatuhandeid tagasi aru, et inimasustus pakub paremaid toitumisvõimalusi. On need siis viljapõllud või inimtegevuse käigus mahapudisev toit. Kodutuvi eelistabki tänapäeval peamiselt inimasulaid, kuna seal on katusealustes sobivaid pesitsuspaiku ja rohkem toitu. Hulgaliselt koguneb neid viljasalvede ja kuivatite ümbrusesse. Suvel on neil laiem toitumispiirkond ja osa kodutuvidest hajub asulate läheduses olevatele põldudele ja aedadesse. Talveks kogunevad nad parvedesse ja toituvad peamiselt inimasustusest tingitud toidujääkidest. Kodutuvi on harjunud inimestega - eriti need isendid, keda inimesed toidavad, otsivad sageli ise kontakti.

Pereelu. Kuna kaljutuvi rajab oma pesa kaljudele ja muudesse kõrgetesse kohtadesse, siis kodutuvi on selle harjumuse pärinud. Kodutuvi ehitab pesa reeglina asulatesse majade pööningutele, väljaulatuvatele karniisidele, müüriorvadesse. Pesamaterjali läheb kodutuvil vähe tarvis ja selleks sobib igasugune läheduses olev looduslik või kunstmaterjal. See vähenegi pesamaterjal pannakse paika emaslinnu poolt. Isaslind abistab materjali kohaletoomisega. Pööningul ei kasuta kodutuvi sageli pesavooderdamiseks mingitki materjali, vaid munad on munetud lihtsalt aluspinnale. Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist septembrini ja muneb 2-3 kurna. Nagu kõigil tuvidel on neil kurnas ainult 2 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 16-19 päeva. Pojad saavutavad lennuvõime tavaliselt kolmenädalastena, kuid mõlemad vanemad toidavad neid kuni viis nädalat.

Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi.

Vaenlased. Vaenlasteks on kodutuvidele eelkõige linnasukad kassid, kajakad ja varesed. Asulatest kaugemal ohustavad neid ka looduslikud kiskjad ja suuremad kullilised.

Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari

Iseärasused. Tänu tuvide aretusele on kodutuvil peaaegu sama palju tõuge kui koertelgi. Osad tuvitõud on loodud kulinaarsel eemärgil, teised dekoratiivsel. Omaette valdkond on kirjatuvi, kus kasutatakse ära tuvi suurepärast orienteerumisvõimet. Kõik tuvitõud on vabadusse pääsedes midagi taasmetsistudes kodutuvide variatsioonidele kaasa andnud.

Kodutuvi koos oma eellase kaljutuviga ei ole pakkunud uurijatele sügavamat huvi. Sellega on kodutuvi üks vähemuuritud liike Euroopas.

Kodutuvid on mitmete inimestegi haiguste ja parasiitide edasikandjad ning teda tuleks seepärast tänaval pigem vältida.

Kõik tuvid töötlevad oma poegade tarbeks pugus toitu ja väljutavad selle söötmiseks vedela kördina. Tuvid suudavad vett imeda, ilma et peaks vahepeal pead tõstma. See võimaldab neil juua ka kõige väiksemast lombist või janu kustutada kastest.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f … 3030.shtml
http://www.birdguides.com
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993