Hallõgija

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Hallõigijaid näeb Eestis aastaringselt, sest vaatamata sellelel, et enamik kohalikke rändab talveks põhjapoole, jäävad mõned siiski paigale ning külalised põhja poolt tulev meilegi "sooja".

Välimus. (vaata pilte) Hallõgija püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Erinevalt paljudest värvulistest näevad mõlemast soost hallõgijad samsugused välja.

Segamini võib ajada... Võib juhtuda, et mõnikord vastu valgust vaadates võib hallõgija ära vahetada peaaegu kaks korda suurema harakaga, kellel on samuti keha suhtes väga pikk saba ja sarnane harjumus hästi nähtavates kohtades istuda.

Levik ja rändamine. Hallõgijad on levinud üle terve Eesti, kuid on siiski küllaltki haruldased. Linnud saabuvad Eestisse oma pesitsusterritooriumitele veebruari lõpus ja märtsi alguses. Sügisene tagasiränne toimub oktoobris-novembris.

Kus võib kohata... Hallõgijaid kohtab suvisel pesitsusajal peamiselt rabades ja puisrabades. Talvel ja väljaspools pesitsusaega tihti ka heinamaadel ja põldudel.

Eluiga. Kuni 11 aastat.

Eluviis. Hallõgijad on oma toimetustes küllaltki nähtavad, sest nende toitumis- ja jahiharjumused näevad ette passimist. Passimiseks sobib aga avamaastikul hästi mõni ükskik puu, või põõsas, mille tipus õgijad siis ootavad. Niimoodi jäävad nad aga ka kergesti silma.

Pereelu. Hallõgijad ehitavad oma kolmekihilise pesa, mis koosneb väljaspoolt okstest, keskelt rohust ja seestpoolt sulgedest, kuhugi kõrge kase või männi otsa. Emalind muneb pessa mais või juunis 4-7 muna, millest ta üksi 14-18 päeva jooksul pesapojad välja haub. 15-18 päeva pärast koorumist on pojad juba lennuvõimelised.

Toidulaud. Õgijale omaselt on hallõgijate toidulaud väga mitmekesine, kuhu leiavad tee kõiksugu väikesed närilised ja linnud. Hallõgijad koguvad ka tagavarsid, mille paigutavad põõsaste või puuokste külge. Niimoodi võib vahel puu otsast leida "orki" aetud poolenisti ärasöödud hiire.

Vaenlased. Hallõgijad on osavad lendajad, mistõttu vaenlasi neil eriti ei ole. Munad ja pesapojad on alati ohustatud mitmesuguste kiskjate poolt.

Arvukus. Eestis on punaselg-õgijaid 300-600 haudepaari. Talviti arvatakse meie mail liikuvat kuni 1000 hallõgijat.

Iseärasused. Rahvasuus on leidnud hallõgijad päris vahvaid nimesid nagu näiteks: tihasekull ja suur pajuharakas..

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia
Euring Databank Longevity pages
L.Jonsson "Euroopa linnud", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004.