Kääbus-karihiir

Kaitse Eestis. Kääbus-karihiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kääbus-karihiir eelistab elada niisketes kohtades nagu okasmetsad, sooservad ja lopsakate taimestikuga metsaservad. Harva elutseb ta ka liivastes männikutes. Aktiivsed kääbus-karihiired ööpäev läbi,kuid periooditi, mille pikus on 10-15 min. See tähendab, et ta on 10-15 üleval jookseb ringi, otsib süüa ja siis puhkab umbes sama palju, kui üleval oli. Kuna ta reageerib ainult väga kärge heli peale siis võib arvata, et arvatavasti suhtlevad nad ultrahelide teel.

Segamini võib ajada. Karihiirlasi kelle alla kääbus-karihiir kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib kääbus-karihiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on neid nagu ka mujal vähe, aga kääbus-karihiirt leidub pea kõikjal ja asurkonnad on väga stabiilsed.

Eluiga. Elab kusagil 2-3 aastaseks väga harva ka rohkem.

Pereelu. Sigimisperiood on mais-juunis, mille jooksul kääbus-karihiired toovad ilmale 1-2 pesakonda, kuhu sünnib 3-6 poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad ning iseseisvuvad juba teise kuu jooksul. Suguküpseks saavad nad sügisel.

Toidulaud. Toitub peamiselt putukatest, puu-ja teraviljasest ning sööb neid 2-3 korda rohkem, kui ta ise kaalub.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web