Puna-veetallaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Puna-veetallaja on Eestis harv eksikülaline, kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Puna-veetallaja hundsulestikus on emaslinnu keha pealpool peamiselt must ja tumepruunpruun ning keha alapool, kurk ja rind on punased. Pea on hall, silmast peal ja tagapool on valge laik. Nokk on kollane, otsast must. Jalad on mustad lestadega. Isaslind on emaslinnust tuhmim. Noorlinnud on helehalli ja pruunika ülakeha ja valge alakehaga ja tumeda silmalaiguga. Vanalindude talvesulestik on sarnane noorllinnu sulestikule, kuid keha pealpool on hallikam ja nokk on must.

Segamini võib ajada... Veetallajaga. Hundsulestikus on lihtne eristada rindmiku punakaspruuni järgi -- veetallajal on pähklikarva ainult kukal ja rinna ülaosa, puna-veetallajal alates lõuaalusest kuni sabani välja. Samuti on veetallaja väiksem ja peenema musta nokaga ning tema seljapealne must on erksam kui puna-veetallajal. Talvel on veetallaja selg pruunikam, puna-veetallaja oma hallikam.

Levik ja rändamine. Puna-veetallaja pesitseb Gröönimaal, Islandil, Põhja-Ameerika ja Siberi põhjaosas. Linnud talvituvad lõunapoolsetel toopilistel meredel Antarktikani välja.

Kus võib kohata... Puna-veetallajad pesitsevad rannikuäärses tundras. Toiduotsingul ja rändel võib kohata rannikutel ja sisemaa veekogude ääres.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 8 aastat.

Eluviis. Puna-veetallajad on aktiivsed linnud. Toitumisel ujuvad nad tihti sööris, tekitades väikese keerise, mis toob veeselgrootud pinnale. Erinevalt veetallajast, kes otsib toitu rohkem sugavamast veest, meeldib punav-eetallajale rohkem vesi, kus tal jalad põhja ulatuvad. Toituvad kas üksi või grupiti, teinekord koos teiste rannalindudega.
Talvitumise ajal kasutavad ära hoovuseid, mis veeputukad pinnale toovad. Samuti on nad sagedased külalised vaalade juures.
Väljaspool pesitsushooaega rändavad tihti parvedes.

Pereelu. Nagu ka teistel veetallajatel, on puna-veetallaja soorollid vahetunud. Emaslind on suurem, pulmamängu ajal võitlevad isaste ja pesitsusterritooriumi pärast ja kaitsevad nii pesa kui väljavalitud kaasat. Mõned emased valivad ka kaks või rohkem kaasat, kuid monogaamne paar on tavalisem. Peale keskmiselt 3-6 muna pessa munemist emaslind lahkub, isaslind haub mune 18-20 päeva. Koorumise järel toidavad pojad end peamiselt ise ning lahkuvad pesast ca päeva pärast. Isaslind hoiab neil kuni lennuvõimestumiseni silma peal. Ca 16-18 päevaselt pojad lennuvõimestuvad. Puna-veetallajal on 1 kurna aastas.

Toidulaud. Toitub peamiselt veeselgrootutest, mõnikord püüab ka õhust putukaid .

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Puna-veetallajat on Eestis viimase kümne aasta jooksul kohatud 9 korda. Euroopas pesitseb 370-1700 puna-veetallajat.

->Iseärasused. Euroopas kasutatakse tema kohta ka nime 'grey phalarope' ehk hall-veetallaja. Seda sellepärast, et lõuna poole satub ta tavaliselt oma puhkesulestikus.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.eoy.ee
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005