Kivirullija

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Kivirullija jõuab Eestisse aprilli lõpul-mai alguses ja lahkub augustis-septembris. Samal ajal on siin ka läbirändavad kivirullijad.

Välimus. Hundsulestikus kivirullija on parajalt kirju -- tema peas on musta valge triibu muster, mis ulatub ka külgedele, keha pealpool on punakspruun koos mustade triipuega. keha alapool on valge. Ta on lühikeste jalgadega, mis võivad värvilt olla kollasest punaseni. Talvel asendub peamuster ja punakaspruun selg hallikaspruuniga.Eri soost linnud on sarnased. Noorlinnu sulestik on vanalinnu talvesulestiku moodi.

Segamini võib ajada... Euroopas sarnaseid liike ei ole. Ameerikas on sarnane liik Arenaria melanocephala, aga tema sulestiks puudub punakaspruun toon ja tal on tume rind.

Levik ja rändamine. Kivirullija pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas, talvituvad põhjapoolkera lõunaosas ja pea kogu lõunapoolkeral. Osad esimese aasta linnud on talvitumispaikades ka pesitsushooajal.

Kus võib kohata... Pesitemiseks eelistab tundrat. Pesitsuspaik asub mitte kaugemal kui mõni kilomeeter veest. Eestis pesitseb peamiselt mererannas ja laidudel. Üldiselt meeldib toimetada kivistel rannikutel ja nende läheduses, rände ajal võib 'ära eksida' ka luhtadele.

Eluiga. Keskmine eluiga on 9 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta.

Eluviis. Kivirullijad on oma nime saanud toiduotsimismeetodi järgi. Nad kõnnivad mööda randa ja pööravad seal kivikesi ümber, otsides nende alt putukaid. Tavaliselt otsivad nad süüa parvedes.
Kivirullijad pöörduvad aastast-aastasse samasse pesitsuspaika tagasi. Pesitseda võivad nad ühekaupa paaridena või väikeste paaride gruppidena.

Pereelu. Kivirullija on monogaamne lind, paarid võivad koos olla rohkem kui ühe pesitsushooaja. Paarilise meelitamiseks teeb isane pesalohke, mida emane käib inspekteerimas.  Kui isane ja pesapaik on sobiv, teeb emane ikkagi uue pesa. Pesa on ka siis lohk maapinnal, mis tavaliselt on lehtedega vooderdatud.Emane muneb pessa 2-5 muna. Haudumine algab kohe esimese muna järel ja kestab 22-24 päeva. haudumiskohustused on tavaliselt emaslinnu peal, kuid siane võib aidata haudumise lõpupoole. Peale koorumist on pojad pea kohe võimelised pesast lahkuma ja end toitma. Vanemad, eriti isane, kaitsevad neid. Pojad lennuvõimestuvad 19-21 päe vanuselt. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 2 aastaselt. Kivirullijal on 1 kurn pesitsusperioodi jooksul.

Toidulaud. Menüüs on suviti peamiselt putukad ja muud selgrootud, muul ajal sobivad ka korjused, munad ja taimeosad.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 150-250 paari, Euroopas pesitseb 34-81 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 80 tuhande linnu, mõni harv talvituja võib olla mõnel aastal ka Eestis.

Iseärasused. Vaatamata sellele, et emane valib isast pesapaiga järgi, ehitab ta peale valimist ikka uue pesa (vt Pereelu alt).

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://et.wikipedia.org/wiki
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005